Osaühingu asutamine sissemakseid tegemata Alates 1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § teises lauses sätestatut ei kohaldata. Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel. Kui puudusi on võimalik kõrvaldada, annab kohus selleks aega, selleks et ettevõtte tegevust saaks ikkagi jätkata. Juhatus esitab hiljemalt ühe kuu jooksul alates osaühingu majandusaasta lõppemisest äriregistri pidajale avalduse selle kohta, et kanda registrisse, millises ulatuses on majandusaasta jooksul osakapitali tingimusliku suurendamise otsuse alusel osasid välja lastud ja osakapital suurenenud.

Esindaja osavõtt üldkoosolekust ei võta korteriomanikult õigust osaleda üldkoosolekul. Korteriühistu põhikirjaga võib ette näha sama isiku poolt esindatavate korteriomanike ülemmäära. Uue üldkoosoleku kokkukutsumine 1 Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.

Please Enable JavaScript

Juhatus 1 Juhatus on korteriühistu juhtorgan, kes esindab ja juhib korteriühistut. Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule mittetulundusühingute seaduse § 26 lõigetes 2—3 ning §-des 27—29 ja 32 mittetulundusühingu juhatuse kohta sätestatut.

Põhikirjaga võib ette näha käesolevas lõikes sätestatust erineva juhatuse liikmete arvu või selle ülem- ja alammäära. Juhatuse asendusliikme määramine 1 Korteriomanik, korteriühistu võlausaldaja või muu huvitatud isik võib mõjuval põhjusel nõuda kohtult korteriühistu juhatuse asendusliikme määramist.

Valitseja juhatuse liikme vastutus 1 Kui valitseja on tekitanud oma kohustuste rikkumisega kahju korteriühistule ja korteriühistu ei saa oma nõudeid rahuldada valitseja vara arvel, vastutab korteriühistule tekitatud kahju eest ka isik, kes oli valitseja juhatuse liige kahju tekkimise ajal.

Valitseja juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et nii valitseja kui ka tema ise valitseja juhatuse liikmena on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Majahaldur 1 Valitseja peab määrama iga oma esindatava ja juhitava korteriühistu jaoks füüsilise isiku edaspidi majahaldurkes tegeleb valitseja ülesannete täitmisega selles korteriühistus.

Korteriühistu organi otsuse kehtetus 1 Kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut käesolevas paragrahvis sätestatud erisustega. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. Eri avaldused sama otsuse kehtetuks tunnistamiseks liidetakse ühte menetlusse.

Korteriomaniku õigused 1 Korteriomanikul on õigus: 1 kasutada eriomandi eset oma äranägemise järgi niivõrd, kui see ei ole vastuolus seadusega või kolmanda isiku õigustatud huviga; 2 kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada.

Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus (lühend - KrtS)

Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.

Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma. Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa. Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta.

Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse Kust kohaldada liikme suurendamiseks anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B. Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu Kust kohaldada liikme suurendamiseks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine.

Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada? Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks? Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.

Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine ühelt osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel. Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5.

Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga. Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1.

Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B. Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele.

Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

• Riigikogu Kantseleis, Vabariigi Presidendi Kantseleis, Riigikontrollis, Õiguskantsleri Kantseleis, kohtutes ja kohaliku omavalitsuse üksuses lähtutakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1—5 nimetatud kordade kehtestamisel käesolevast seadusest.
• Võrreldes muude ühiskonnaelu valdkondadega, eriti avaliku sektoriga,[2] on naiste alaesindatus börsil noteeritud riigi osalusega äriühingute juhtorganites eriti silmatorkav.
• Stock Foto mootmed meeste alaliste liikmete
• Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP
• Osaühing | Justiitsministeerium
• Masage suurendada liige i
• Video liige on suurendatud

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis.

Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu?

Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget.

Avaliku teenistuse seadus – Riigi Teataja

Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse. Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi.

Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

1. Korteriühistu põhikiri 1 Korteriühistul võib olla põhikiri.
2. Люди уже почти забыли так и оставшуюся нерешенной загадку.
4. Я не мог ошибиться, Николь, - настаивал Ричард.
5. Liikme mootmed 15 aasta jooksul
7. Высота круглого зала достигала двадцати метров.

Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata? Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole. Millised on A võimalused? Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks.

Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada. Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest.

Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B.

Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning kohtutäitur võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3.

EUR-Lex - PC - ET

Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle isiku poolt digilallkirjastatud.

Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele. Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist. Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5.

Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme Suurendage 5 cm treeningliiget sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.

Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi Kust kohaldada liikme suurendamiseks lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima.

52012PC0614

Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus.

Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni.

Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega.

Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid.

Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist. Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult.

Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas. Juhatuse liikme ametiaja tähtajatuse põhimõte ei kehti enne Selliste juhatuse liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse äriseadustiku redaktsiooni, mis kehtis juhatuse liikmete valimise ajal lg 5¹. Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.

Täiendavad nõuded osakapitali suuruse muutmise, ümberkujundamise jm juhtudel leiate äriseadustikust. Registrimenetlus Dokumente võib saata notariga või ettevõtjaportaali kaudu, äriseadustiku § 33 lõikes 13 nimetatud juhul ka posti teel infosüsteemi püsiv tehniline rike.

Kandeavalduse osaühingu registrisse kandmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada vaid kiirmenetlusse. Kandeavalduse registrisse kantud andmete muutmiseks saab ettevõtjaportaali kaudu esitada nii tavamenetlusse kui kiirmenetlusse. Dokumentide registripidajale esitamise nõuded. Vastu võetud dokumendid vaatab registripidaja tavamenetluses läbi viie tööpäeva jooksul, kiirmenetluses hiljemalt järgmisel tööpäeval.

Kui esitatud dokumentides on puudusi, teeb registripidaja määruse, milles ta seadusele viidates näitab puudused täpselt ära ning annab tähtaja nende kõrvaldamiseks.

Määrus toimetatakse Teile kätte tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete alusel. Kande tegemisest teavitatakse teid ja teid esindavat notarit registrikaardi kehtivate andmetega kinnitamata väljatrüki edastamisega.

ELi toimimise lepingu artikli 8 kohaselt on üks liidu tegevuse eesmärke meeste ja naiste Kust kohaldada liikme suurendamiseks kaotamine ning võrdõiguslikkuse edendamine. Euroopa Liidus kehtib mitu olulist õiguslikku meedet, et edendada meeste ja naiste võrdseid võimalusi ja võrdse kohtlemise põhimõtet tööhõive ja elukutse küsimustes, sealhulgas meeste ja naiste tegutsemisel füüsilisest isikust ettevõtjana[12].

See aitab edendada põhiõigusi, eelkõige naiste ja meeste võrdõiguslikkusega seotud õigusi artikkel 23 ning kutsevabadust artikkel Ettepanek on seotud ka ettevõtlusvabadusega artikkel 16 ja õigusega omandile artikkel Seda aga põhjendatud ulatuses: kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega keskendub ettepanek tegevjuhtkonda mittekuuluvatele juhtorgani liikmetele, kes olles eeskätt äriühingu üldjuhtimise olulised mõjutajad, ei ole aga seotud igapäevase äritegevuse korraldamisega.

Harta artikli 21 lõikes 1 keelatakse põhimõtteliselt mis tahes sooline diskrimineerimine. Artiklis 23 märgitakse, et võrdõiguslikkuse põhimõte ei takista siiski säilitamast või võtmast meetmeid, mis annavad alaesindatud soole erilisi eeliseid. Kõnealune positiivset erikohtlemist käsitlev põhimõte on sätestatud ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli lõikes 4. Need kriteeriumid on järgmised: 1 tegemist peab olema sektoriga, kus naised on alaesindatud; 2 naiskandidaati võib eelistada ainult sel juhul, kui tal on meeskandidaatidega võrdne kvalifikatsioon; 3 võrdset kvalifikatsiooni omava naissoost kandidaadi eelistamine ei tohi toimuda automaatselt ja tingimusteta, vaid arvesse tuleb võtta ka kaitseklauslit, mis võimaldab teha põhjendatud juhtudel konkreetset olukorda arvestavaid erandeid, võttes eelkõige arvesse iga kandidaadi isiklikku olukorda.

Ettepanek on kõnealuste nõuetega kooskõlas vt artikli 4 lõige 3. Kokku saadi vastust, millest esitasid eraisikud ja organisatsioonid.

Võlaõigus Soovin asutada äriühingu näiteks osaühingu või aktsiaseltsi. Mida ma pean selleks tegema?

Vastajate hulgas oli 13 liikmesriiki, 3 piirkondlikku omavalitsust, kuus linna või omavalitsusüksust, 79 ettevõtet nii suured börsil noteeritud äriühingud kui ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad56 ettevõtjate ühendust ELi ja liikmesriikide tasandil, 53 vabaühendust enamik neist naisorganisatsioonidametiühingud, kutseliidud, erakonnad, investorite ja aktsionäride ühendused, äriühingute üldjuhtimisega seotud osalised ja teised. Oldi üksmeelel, et kiiremas korras on vaja suurendada naiste osalust äriühingute juhtorganites.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja

Enamik vastanutest leidis, et mõlema soo esindajatest koosnev töötajaskond ja juhtorgan edendavad innovatsiooni, loovust, häid juhtimistavasid ning ettevõtete laienemist turgudel ning oleks lühinägelik vastavat kvalifikatsiooni omavate naiste majanduslik potentsiaal kasutamata jätta.

Sidusrühmad olid eriarvamusel olukorra muutmiseks sobivate meetmete suhtes. Mõnede sidusrühmade esindajad eelkõige ettevõtjad eelistasid iseregulatsiooni jätkumist, teiste sidusrühmade esindajad sealhulgas ametiühingud, naisorganisatsioonid, muud vabaühendused ning mitmed piirkondlikud omavalitsused ja omavalitsusüksused pooldasid aga otsustavamat tegutsemist siduvate eesmärkide püstitamise näol. Mõned sidusrühmad soovitasid esialgu keskenduda tegevjuhtkonda mittekuuluvatele juhtorgani liikmetele ja järelevalvenõukogudele, kuna sel viisil sekkutaks vähem äriühingu igapäevasesse juhtimisse ning vastavad eesmärgid tegevjuhtkonna liikmeskonna kohta tuleks kehtestada hiljem.

Mõju hindamine Mõjuhinnangus hinnati viit poliitikavalikut, mida on üksikasjalikult kirjeldatud mõjuhinnangu kohta koostatud aruandes: — 1.

Erinevate poliitikavalikute mõju võrdlemisel selgus, et i siduvad meetmed on poliitikaeesmärkide saavutamisel tulemuslikumad kui mittesiduvad meetmed; ii meetmed, mida kohaldatakse nii tegevjuhtkonna liikmete kui ka tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete suhtes on tulemuslikumad kui ainult ühe konkreetse rühma suhtes kohaldatavad meetmed, ning iii siduvad meetmed pakuvad mittesiduvate meetmetega võrreldes rohkem ühiskondlikke ja majanduslikke eeliseid.

Samal ajal on eri poliitikavalikute tulemuslikkus otseselt seotud sellega, mil määral piiratakse äriühingute ja nende aktsionäridest omanike õigusi, sealhulgas nende põhiõigusi. Kui mittesiduvatel meetmetel on küll käegakatsutav, kuid siiski piiratud mõju, siis poliitikavahendi mõju oluline suurendamine eeldab siduva õigusakti kasutamist, millega nähakse ette miinimumnõuded äriühingute juhtorganite koosseisu kohta.

Siduvad meetmed tähendavad ka mõnevõrra suuremaid kulusid ja halduskoormust, mis jäävad aga prognoositavate majanduslike eelistega võrreldes suhteliselt tagasihoidlikuks. Halduskoormuse suhtes eeldatakse, et see jääb kõikide poliitikavalikute puhul minimaalseks, tingimusel et asjaomased valikud hõlmavad ainult börsil noteeritud äriühinguid, kes peaksid Kust kohaldada liikme suurendamiseks kasutada olemasolevaid aruandlusmehhanisme. Käesolevas ettepanekus pooldatakse seisukohta, et konkreetsed siduvad eesmärgid annavad paremaid tulemusi ning et meetmete kohaldamine tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete suhtes annab suuremaid majanduslikke ja sotsiaalseid eeliseid, mis tasakaalustavad põhiõiguste ulatuslikumat piiramist.

Ettepanekus ei määrata kindlaks konkreetset siduvat eesmärki tegevjuhtkonna liikmete suhtes, kuna nende puhul on suur kaal sektoripõhistel teadmistel ning äriühingu igapäevase juhtimise kogemusel. Siiski peaks iga äriühing oma konkreetset olukorda arvesse võttes võtma kohustusi ka tegevjuhtide suhtes, ning esitama kõnealuste kohustuste täitmise kohta aruandeid Seepärast on käesoleva ettepaneku aluseks 4.

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli lõikel 3. Subsidiaarsus Meetmed, mis liikmesriigid on võtnud soolise tasakaalu parandamiseks äriühingute juhtorganites, on väga erinevad, ning paljud liikmesriigid, eelkõige need, kus naiste osakaal juhtorganites on iseäranis väike, ei ole selles valdkonnas üldse meetmeid võtnud.

Need liikmesriigid ei ole ilmutanud mingit huvi omapoolset initsiatiivi või põrkuvad selle küsimusega tegeledes vastuseisule. Hoolimata asjaolust, et liikmesriigid on üldiselt suutelised tõhusalt tegutsema, näitab liikmesriikide kavatsuste kohta saadud konkreetne teave — sealhulgas nende vastused üldsusega konsulteerimise raames ja kogu saadaoleval teabel põhinevad Suurenda peenise vaakum — selgesti, et liikmesriikide individuaalsete meetmetega ei ole See olukord sisaldab endas teatavat hulka riske soolise võrdõiguslikkuse põhieesmärgi saavutamise suhtes kõikjal Euroopa Liidus.

Aluslepingutega kavatseti luua liikmesriikidele võrdsed võimalused, nähes tööturu valdkonnas ette võrdse tasu ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtted, et välistada liikmesriikide vahel töö ja võrdsete võimaluste küsimustes igasugune konkurents, mis toimub nõuete alandamise kaudu.

Liikmesriigid võivad hoiduda seda valdkonda siseriiklike meetmetega reguleerimast, kuna kardavad asetada oma äriühingud ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikide äriühingutega. See kartus koos äriringkondade survega kujutab endast veel üht suurt takistust, mis paneb liikmesriike vajalike meetmete võtmisest hoiduma.

Peale selle võivad hajutatud ja lahknevad riigi tasandi eeskirjad tekitada praktilisi probleeme siseturu toimimisele. Erinevad äriühinguõiguse eeskirjad ja erinevad sanktsioonid siduvate siseriiklike kvootide täitmata jätmise eest — Videotunnid liikme suurema harjutustega riigihangetes osalemise õigusest ilmajätmine — võivad tekitada probleeme äritegevuses ja mõjuda pärssivalt äriühingute piiriülestele investeeringutele ja filiaalide loomisele teistes liikmesriikides.

Siseturu toimimist võib häirida ka see, kui eeskirjad, millega reguleeritakse tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete ametissenimetamiseks kasutatavat valikumenetlust, on lahknevad või kui sellised eeskirjad puuduvad ning mingeid miinimumnõudeid ei ole kehtestatud, samuti selliste erinevuste mõju äriühingu üldjuhtimisele ja investorite hinnangule äriühingu üldjuhtimise kohta.

Juhtorganitesse sobivate kõrge kvalifikatsiooniga naiste võimete täielikust ärakasutamisest tulenevat konkurentsivõime ja majanduskasvu potentsiaali saab mastaabi tõttu tulemuslikumalt rakendada siis, kui kõik liikmesriigid — Kust kohaldada liikme suurendamiseks need, kelle näitajad naiste osaluse kohta on praegu madalad ja kes ei ole asjakohasid meetmeid võtnud ega ka kavandanud — tegutsevad ühes suunas.

Üksnes ELi tasandi meetmega on võimalik tõhusalt tagada konkurentsipõhised võrdsed võimalused kogu liidus ja ära hoida probleeme igapäevases äritegevuses. Selleks tuleb kehtestada ühtsed äriühingu üldjuhtimise miinimumnõuded, millega reguleeritakse objektiivsetel kvalifikatsioonikriteeriumidel põhinevaid ametissenimetamise otsuseid, et saavutada sooline tasakaal tegevjuhtkonda mittekuuluvate juhtorgani liikmete seas. Seega võib järeldada, et kavandatava meetme eesmärke ei ole liikmesriikide tasandil võimalik piisaval määral saavutada ning et liikmesriikide erineva ulatuse, taotluste ja tulemuslikkusega algatustele tuleks eelistada koordineeritud meetmete võtmist ELi tasandil.

Seepärast on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Proportsionaalsus Mittesiduvad meetmed, sealhulgas ELi varasemad soovitused ning üleskutsed iseregulatsiooniks, ei ole praeguseni saavutanud eesmärki tagada sooline võrdõiguslikkus majandusotsuste tegemisel kogu ELis, ega suuda seda tõenäoliselt saavutada ka tulevikus.

Seepärast tuleb kõnealuste eesmärkide saavutamiseks võtta kaugeleulatuvaid meetmeid ELi tasandil. Kõnealused meetmed ei tohiks siiski olla rangemad, kui on vajalik selleks, et tagada kestlik edu naiste osakaalu suurendamisel äriühingute juhtorganites, ilma et see kahjustaks eraõiguslike äriühingute ja turumajanduse toimimist.

Käesolev miinimumnõuete ühtlustamist hõlmav ettepanek piirdub ühiste eesmärkide seadmisega ja annab Kust kohaldada liikme suurendamiseks piisavalt vabadust otsustada, kuidas oleks neid eesmärke liikmesriigi tasandil kõige parem saavutada, võttes arvesse riigi, piirkondlikul või kohalikul tasandil valitsevat olukorda, mis muu hulgas hõlmab liikmesriigis kehtivat äriühinguõigust ning juhtorgani valimise menetlusi. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, mis on vajalikud teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku puhul Mis suurus on peenise eelnimetatud õigust ametisse nimetamise õigust omav isik. Isikud, keda ei või võtta teenistusse Teenistusse ei või võtta isikut: 1 kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest; 2 keda on karistatud tahtliku riigivastase kuriteo eest, olenemata karistusandmete kustutamisest; 3 kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud teataval ametikohal töötamise või teataval tegevusalal tegutsemise õigus — niisugusele ametikohale või tegevusalale; 4 kes on vastavat ametikohta vahetult kontrolliva ametniku abikaasa või abieluga sarnanevas suhtes olev elukaaslane edaspidi elukaaslane või ametniku vanavanem, ametikohta vahetult kontrolliva ametniku või tema abikaasa või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps.

Vanemaks loetakse käesoleva seaduse tähenduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel. Konkursi korraldamise kohustus 1 Vaba ametikoht täidetakse avaliku konkursi korras. Tähtajalise üleviimise otstarbekust eeldatakse, kui see on vajalik üleviidava ametniku pädevuse ja motivatsiooni suurendamiseks ning ametiasutuste vahelise koostöö edendamiseks ning üleviidava ametniku haridus, töökogemus, teadmised ja oskused vastavad teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele määral, mis võimaldab tal täita teenistusülesandeid vabal ametikohal.

Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puuduva ametniku asendamine käesoleva seaduse § 57 kohaselt ei tohi kesta üle kuue kuu aastas.

Osaühing Osaühingu tegutsemise alused Igal osanikul on üldjuhul üksainus samast liigist osa. Uue sama liiki osa omandamise korral suureneb vastavalt seda liiki osa nimiväärtus. Osade ühendamist ei toimu juhul, kui esialgne osa ja osaniku omandatud uus osa on koormatud eri õigustega ja puudutatud osalised ei lepi notariaalselt tõestatud vormis kokku osasid koormavate õiguste edasi kehtimise viisis. Osad võivad olla eri suurusega.

Konkursi väljakuulutamine 1 Avaliku konkursi korraldamisel tuleb vabast või vabanevast ametikohast teatada ametiasutuse ja avaliku teenistuse kesksel veebilehel.

Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva avaliku teenistuse kesksel veebilehel konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. Kandidaatide taotluste esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 14 kalendripäeva ametiasutusesisese infovahetuskanali kaudu konkursikuulutuse avaldamise päevast arvates. Konkursi korraldamine 1 Värbamine ja valik peavad põhinema eelnevalt avalikustatud tingimustel ning kandidaatide võrdsel kohtlemisel.

Esimese ja teise astme kohtute kohtuteenistujate värbamise ja valiku korra võib kehtestada justiitsminister, kuulates ära kohtute haldamise nõukoja arvamuse. Kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse ametnike värbamise ja valiku korra kehtestab valla- või linnavalitsus.