Teised liigid on külmumistolerantsed, mis tähendab, et nad külmuvad täiesti läbi, vähendades näiteks glütserooli abil alajahtumisel toi-muva rakuvälise külmumise kahjustusi. Suurim Antarktise maismaaloom on kuni 6 mm pikkune tiivutu kohastumus tugevate tuultega sääsk Belgica antarctica. Silmameigiks kasutage silmapliiatsit. Suhteliselt soojad suvised tempe-ratuurid tulenevad oaaside lumevaba pinna soojenemisest ööpäevaringselt ergavas päikeses. Pikem peenis on voodis rohkem rõõmu. Kuigi Grytvikenis Lõuna-Georgial oli 30 vaatlusaasta abso-luutne maksimum 23,9 ning absoluutne miinimum —13,9 °C, näitab viimanegi arv Lõunaookeani stabiliseerivat mõju saarte kliimale.

Külmaga kohastunud elu Imetlusväärne, kui karmides tingimustes on mõned elusolendid endale sobiva elupaiga leidnud. Madalaim Antarktises ja kogu maakeral mõõdetud maalähedase õhukihi temperatuur on —89,2 °C, kuid mõned sinivetikad on katse-tingimustes kahjustusteta elanud — °C juures nädalaid. Siiski tuleb meil nõustuda palju-kogenud Roald Amundseniga, et külma ja näljaga inimene ei harju.

Erivahendeid kasutades suuda-vad inimesed küll üle elada Antarktise Vostoki jaama talve, kus 6 kuu kestel võib õhutemperatuur langeda alla — 80 °C, kuid tüüpiliselt kaotatakse talvitusega Vostokis 10 kilogrammi kehakaalust ning keegi ei viibi seal korraga üle ühe aasta. Paljudele olenditele on polaaralad aga harjumuspärane kodu, kust lahkumine kujuneks saatuslikuks. Vaatleme, milline on kliima Lõunanabamaadel ja -meredel ning kes ja kuidas seal elab. Lõunapolaarpiirkonna keskkonnatingimused Lõunaookean Juunist oktoobrini on Antarktise randu uhtuvate merede pindmine meetri paksune veekiht ühtlaselt külm, alates —1,9 °C mandri lähedal, kus seda jahutab jää, kuni 1—2 °C polaarfrondi juures.

See 50—60 kraadi lõunalaiuse vahel asuv 30 - 50 km laiune ala eraldab Lõunaookeani muust maailmamerest. Novembrist märtsini tõuseb ülemise meetrise kihi temperatuur polaarfrondi lähedal 4—5 °C, kuid allpool, — m sügavuses, valitseb aastaringi temperatuur 0 °C ringis. Niisiis on Lõunaookean ühtlaselt külm.

Lisaks on kogu lõunapolaarpiirkond, Kesk-Antarktis välja arvatud, väga tuuline. Lähisantarktilised saared Lõuna-Georgia, Kergueleni ning Kes suurendas munn kuni 25 sentimeetrit ja McDonaldi saared asuvad antarktilise konvergentsi läheduses.

Lõuna-Georgial on augusti keskmine õhutemperatuur —2, veebruaris 5—7 °C, Heardi saarel on suvi mõni kraad külmem. Kuigi Grytvikenis Lõuna-Georgial oli 30 vaatlusaasta abso-luutne maksimum 23,9 ning absoluutne miinimum —13,9 °C, näitab viimanegi arv Lõunaookeani stabiliseerivat mõju saarte kliimale.

25 parimat kerget meiki iga päev: peamised reeglid ja parimad võimalused

Keskmine õhutemperatuur on talvel —10 ja suvel 0 °C, enamat ei luba niiske ja pilves suvine ilmastik. Absoluutseks maksimumiks on Lõuna-Orkneyl mõõdetud 14 ja absoluutseks miinimumiks —40 °C. Antarktise rannik koos mõne kilomeetri kaugusele jäävate saartega Seal on keskmine õhutemperatuur suvel 0 kuni —3 absoluutne maksimum 10 °Ctalvel —16 kuni —18 °C absoluutne miinimum —40, kaugemal lõunas kuni —60 °C. Suhteliselt soojad suvised tempe-ratuurid tulenevad oaaside lumevaba pinna soojenemisest ööpäevaringselt ergavas päikeses.

Külma kõrval teevad elutingimused karmiks tugev tuul ja kuiv õhk, see on polaarkõrb. Antarktise sisealad Mandril oleneb õhutemperatuur tugevasti sellest, kui kaugel on meri ja kui kõrgel selle pinnast asuda.

Vostoki jaamas, mis asub meetri kõrgusel ja kilomeetri kaugusel merest on kesk-mine õhutemperatuur jaanuaris —33 maksimaalne —14 ja augustis —68 minimaalselt —89,2 kraadi. Keskmiselt vastavalt 5 ja 10 kraadi soojem on meetrit madalamal ja kilomeetri kaugusel rannikust asuvas Amundseni—Scotti poolusejaamas. Ligi meetri kõrgusel asuva Kunluni jaama lähedal mõõdeti hiljuti satelliidiradiomeetri abil jääpinna temperatuuriks —93 °C, kuid jääpind ongi tavaliselt külmem kui õhk 2 meetri kõrgusel meteoonnis, kus tehakse kliima-uuringute standardvaatlusi.

Ere päike soojendab kaljusid ja sulatab nendega külgnevat lund ka mõnesaja kilomeetri kaugusel poolusest.

Liikme massaaz Kuidas suurendada selle suurust Mees suurused

Valdav antitsüklon jahutab veelgi mandri sisealade külma õhku, mis kes suurendas munn kuni 25 sentimeetrit eriti kuiv, ning külmana muudab väga vingeks ka kerge tuule. Elu lõunapolaarjoone taga Vere asemel antifriis Ookeanis vohab lõunapolaarpiirkonna kõige rikkalikum elu, mis põhineb eelkõige ränivetikate massilisel produktsioonil ülemistes veekihtides ja triivjääs. Neist toituvad vähilaadsed, tähtsaim on hiilgevähk e krill Euphausia Mida saab suurendada meessoost vaarikustkelle raskesti hinnatav biomass oma — miljoni ton-niga on tõenäoliselt suurem kui ühelgi teisel loomaliigil Maal.

Hiilgevähi pikkus ulatub 6 sentimeetrini ja kaal 2 grammini. Väike vähike paistab silma pikaea-lisusega, elades kuni 6 aastat vanaks. Pildil: Krill e. Ta on kalade, pingviinide, hüljeste ja vaalade põhitoidus. Krill ise toitub olulisel määral jää alapinnal arenevatest vetikatest ning regionaalse klii-masoojenemisega kaasnenud merejää vähenemine Bellingshauseni ja Amundseni meres on vähendanud krilli ja suurendanud vaba vett eelistavate salpide e meritünnikute arvukust.

Lõunaookeani kalad on erakordselt hästi kohastunud eluga jääkülmas vees kuni —2 °C juures ning suudavad ilmselt palju tõhusamalt energiat kasutada kui soojemate vete liigid. Nende elu-tegevus on kõige aktiivsem väga kitsas temperatuurivahemikus, sageli veidi alla null kraadi.

Paljud liigid surevad, kui temperatuur mõne kraadi üle nulli tõuseb. Kehavedeliku külmumist takistab veres leiduv antifriis glükoproteiin, mille liitmolekuli üks pool on valk ja teine suhkur.

Külmaga kohastunud elu Imetlusväärne, kui karmides tingimustes on mõned elusolendid endale sobiva elupaiga leidnud. Madalaim Antarktises ja kogu maakeral mõõdetud maalähedase õhukihi temperatuur on —89,2 °C, kuid mõned sinivetikad on katse-tingimustes kahjustusteta elanud — °C juures nädalaid.

Viimane seobki veres kasvava jääkristalli, sel ajal kui vett-tõukav valgupool takistab uute vee-molekulide ligipääsu jääkristallile. Nii alaneb vere külmumistäpp. Imepäraselt erilised on soomusteta ja luustumata ribidega, kuni meetripikkused, värvitu läbi-paistva vere, valgete lõpuste, kahvatukollase südame ja vahakarva põrnaga jääkalad.

Jääkalad on kannatanud ülepüügi all, praegu lubatakse püüda aastas tonni. Nad on ainsad selgroogsed, kelle veres pole hemoglobiini ega lihastes hapnikku siduvat punast pigmenti, müoglobiini. Tulemusena on selle kala verel õige madal hapniku kandevõime, ent hämmastaval kombel ei jää jääkalade hapnikutarbimine alla teiste kalade omale. Nimelt on nende süda suhteliselt kolm korda suurem ning kes suurendas munn kuni 25 sentimeetrit 10 korda kiiremini kui ülejäänud kaladel, ka ulatub vere maht 10 protsendini keha ruumalast.

Osa hapnikku jõuab kala kudedeni otsedifusioonil läbi naha, lisaks on külm vesi õige hapnikurikas ning suviti lisab sinna hapnikku veel fütoplanktoni fotosüntees. Tähelepanuväärsed on ka maitsvad ja hinnalised kihvkalad, kes kasvavad 50 aastaga 2 m pikaks ja kg raskuseks. See kahest liigist koosnev perekond on samuti kannatanud ülepüügi all, praegu lubab CCAMLR Antarktika mereliste elusressursside kaitse konventsioon Lõunaookeani eri piirkondades püüda kokku 16 tonni kihvkala aastas.

Pildil: Noored isalonthülged Vestfoldi oaasis Ida-Antarktises. Nende täielikult redutseerunud tagajäsemed on muutunud võimsaks horisontaalseks sabauimeks, mis on ka vaala peamine liikumiselund.

Näiteks suudab saaki jahtiv mõõkvaal kihutada läbi vee kiirusega kuni 10 meetrit sekundis. Külma vastu kaitseb vaala keha paks nahaalune traanikiht võib liigiti moodustada 30—40 protsenti kehamassist ning karvkate on hõõrdumise vähendamiseks kadunud.

Vaalad võivad pikaks ajaks kuni 90 min sukelduda isegi kilomeetri sügavusele, sest neil on lihastes tänu kõrgele müo-globiinisisaldusele suured hapnikuvarud. Muuseas tingib see pigment vaalaliha mustjaspunase värvuse.

Mis on tavaline suurus ja seksuaalne liige Kuidas suurendada suguelundite meditsiini

Vaala sisse- ja väljahingamine viimast saadab kõrge aurusammas, mille kuju ja kalle lubab vaalaliike eristada kestab paar sekundit ning vahetab kuni 90 protsenti kopsudes sisalduvast õhust võrdluseks inimesel vaid 15 protsenti.

Vaalalisi on teada umbes 90 liiki, Antarktika vetes esineb neist 7 liiki kius- ja 12 liiki hammas-vaalu. Suurim viimastest on üksnes suviti sealmail toituv kašelott e võidisvaal. Kuni 20 meetrit pikale ja 50 tonni raskele kerele on iseloomulik suur pea, mille alalõuas on loomariigi suurimad, kuni 25 sentimeetri pikkused hambad.

Kašeloti pea sisaldab kuni 5,7 tonni võidist e spermatseeti. Viimast kasutab vaal rõhu reguleerimiseks sukeldumisel, kuid inimene on seda minevikus tarvi-tanud küünalde valmistamiseks ja kasutaks küllap veel nüüdki täppisinstrumentide sealhulgas rakettide inertsiaaljuhtimissüsteemides hinnalise määrdeainena kui nende vaalade püüdmine oleks lubatud.

Ka on kašelotil maailma suurim, 9 kilogrammi kaaluv, keeruline ja ülimalt arenenud koorega aju, millele on viidatud kui tõendile kõrgest intelligentsusest. Suurima iial Maal elanud looma, kiusvaalade hulka kuuluva sinivaala kogukaimad isendid on olnud kuni 34 meetri pikkused ja tonni raskused. Hiigelmõõtmetele vaatamata on sinivaalal sale ja voolujooneline keha, mis lubab ujuda kiirusega kuni 50 kilomeetrit tunnis.

Suurimad loomariigis on ka selle vaala kuni kilogrammi raskune süda ja 3 meetri pikkune peenis. Oma peatoitu, krilli ja muid vähilisi, võib ta ööpäevas läbi oma kiuste veest sõeluda kuni 4 tonni. Saja aasta eest ujus Lõunaookeanis ligikaudu Traditsiooniliste meetodite liikme suurenemine, aastaks oli neid vaevalt Aastast kehtib kõigi vaalade tööndusliku püügi keeld, praeguseks hinnatakse sinivaala arvukust alla 10 Lõunapoolkera vetes elutseb teiste vaalade hulgas ka pool miljonit kääbusvaala, kes on kuni 10 meetrit pikad ja 13 tonni rasked.

Jaapani vaalapüüdjatel on neid lubatud küttida nn teadusliku püügi sildi all looma aastas, levinud seisukoht on aga, et tegelik põhjus on jaapanlaste vastupandamatu isu vaalaliha järele.

Merel ja maal Maakeral elab umbes 30—35 miljonit hüljest, nendest poolte kodu asub Antarktikas. Sealse seitsme liigi seas on suurimad lõuna lonthülged, väikseimad aga kahemeetrised ja kuni kilogrammi raskused merikarud. Viimased olid aastaks oma hinnalise karusnaha pärast peaaegu hävitatud, järel oli mõnisada isendit Lõuna-Georgia saarel.

Tänu tõhusale kaitsele ja toidukonkurentide vaala-de hävitamisele oli neid aga aastaks jubatänapäeval 2—4 miljonit isendit, eriti Lõuna-Georgia ja ka Heardi saartel.

Suurendage peenise voimatuks Kuidas suurendab liikmeid

Mandrile tulevad nad vahel puhkama. Isastel on iseloomulik, londiga sarnanev koonukott, mis üle 8 aasta vanustel ripub täisea tunnuse-na üle suu. Need suurimad lihasööjad Maal on kuni 5 meetrit pikad ja 4 tonni rasked. Emased on ligi 9 korda kergemad ning neid on ühe domineeriva isase haaremis mitukümmend. Haaremi-valitsejaks saamise nimel peavad isased vihaseid võitlusi, millest annavad tunnistust ränkade haavade armid kaelal, emaste väikesed armid on mälestused üsna tormilistest paaritumistest.

Nn ookeanielevandid toituvad peajalgsetest ja kaladest.

Suurenenud peenis

Maakera kõige lõunapoolsem imetaja weddelli ehk sukelhüljes on 3 meetrit pikk ja kuni kilogrammi raske, sealjuures on emased veidi suuremad. Nende arvukuseks hinnatakse Nad asustavad tavaliselt rannikulähedast jääd ümber kogu mandri, tulles hingama läbi omanäritud jääaukude.

Mesi suurendada liige Mida teha, kui liikme suurus on vaike

Vees kaitseb külma eest nahaalune paks pekikiht, mis ulatub kolmandikuni kehakaalust. Jääl võivad sukelhülged lasta oma jäsemetel jahtuda, ka külmuda üsna õhutemperatuuri lähedale, mis aitab oluliselt soojuskadu vähendada. Ujudes on esiloivad tüüriks ja tagaloivad aerudeks, toidujahil kihutavad nad kiirusega 10 meetrit sekundis ja sukelduvad kuni meetri sügavusele.

Siin aitab suur veremaht, verd on kehakaaluühiku kohta kaks korda rohkem kui inimesel, lisaks on ka hemoglobiinisisaldus tunduvalt kõrgem. Ka lihaspigmendi, müoglobiini, hapnikusisaldus on märkimisväärne, inimesega võrreldes kümnekordne, ning lihastik saab sukeldumise ajal töötada hapnikureservi arvel. Poeg, vahel ka kaks, sünnib jääle tavaliselt oktoobris ja hakkab kiiresti kosuma. Rasvase emapiima toel kasvab hülgeimik 50 päevaga 25—30 kilolt kilo raskuseks emahüljes kaotab sel ajal oma kehakaalust kilogrammi.

Kursus + 5 suurendada liige Kuidas suurendada liikme summat

Siis on piisavalt suurust ja kaalu, et iseseisvat elu alustada. Ka merileopardi emased on veidi suuremad kui isased, nende kaal ulatub kilogrammini ja pikkus 3,5 meetrini. Merileopardid, keda on kuni isendit, elavad rohkem jääl kui maal ümber kogu Antarktise ranniku ja enamikul lähisantarktilistel saartel. Tegemist on jõulise kiskjaga, kes suudab veest hüpata 2 meetri kõrgusele jääle.

Nainud liikme suurust Kuidas suurendada liikme banaani

Ta jahib teisi hülgeid, pingviine, kalu ja krilli ning ainukene arvestatav vaenlane on talle mõõkvaal. Merileopard on rünnanud inimesi nii vees kui maal, kuid teadaolevalt on vaid üks rünnak lõppenud inimese surmaga.

Külmaga kohastunud elu

Külmavapruse ordeni kavalerid Antarktises valitsevad kõige karmimad elutingimused ning ainult vähestes paikades on täielikult maismaalt toituvad loomakesed nendega kohaneda suutnud. Veel Kriidiajastul ja Tertsiaaris asustas Antarktist rikkalik loomastik. Täna leiame sealt vaevalt liiki, kes on tulnud toime praeguses erakordselt külmas, kuivas ja tuulises kliimas. Nendeks on algloomad, keriloomad, ümarussid, loimurid, lestad ja mõned alamad putukad hooghännalised.

Suurim Antarktise maismaaloom on kuni 6 mm pikkune tiivutu kohastumus tugevate tuultega sääsk Belgica antarctica. Hõre loomastik suudab eksisteerida vaid seoses siinse vaese taimkattega ning paikades, kus väljakannatamatu üldkliima foonil esineb pehmem mikrokliima.