Alumisse kasti paigutati fotoplaadid, mis pärast teravustamist tõsteti vastava vardaga ülemisse kasti, kus toimus plaatide säritamine. Kuigi

Lihtsuses peitub võlu: PicResize. Aega võib võtta vaid piltide üleslaadimine, vastavalt oma arvutist või mõnest veebialbumist. Ainus tingimus õnnestumiseks on mõistlik võrguühendus. Kusjuures, kui soovid muuta vaid ühe pildi suurust, pakub ta kõrvale paari lisavõimalustki, sh piltide keeramist, lõikamist ja efektide lisamist.

Mitme pildi puhul seda võimalust pole. Lehe väärtus peitubki pigem nende suuruse muutmisel kui avaratel kujundamisvõimalustel.

Punkte kasutusmugavuse eest teenib PicResize sellega, et pakub piltide väiksemaks muutmise järel võimalust lisaks koduarvutisse mahalaadimisele ka nende postitamist otsejoones Facebooki, Twitterisse, Pinteresti vms.

Failiformaadid, piltide suurused ja seaded Kogu selle protsessi juures on üks kasulik nupp. Saab ka lisada fotodele allkirju ja muid tekste, raame ning ornamente, vahetada taustapilte jpm. Vaata ka fotoraamatu rakenduse ikoonide tähendusi.

Sissejuhatus digiteerimise põhimõistete juurde | Renovatum Anno

Pildiribal asetsev pilt lohista seejärel albumi soovitavasse asukohta. Punkti tolli kohta.

Nende jagamine oma sõprade ja perega on aga parajalt tüütu, sest suure andmemahu tõttu kirjaga saata neid kõiki korraga ei saa. Ka veebialbumisse laadimine on aeganõudev, rääkimata fotode ükshaaval väiksemaks tegemisest.

Juhul kui mõni foto on liiga madala resolutsiooniga ka albumis on foto juures kolmnurkne hoiatusmärksiis avaneb dialoogiaken, kus on loetletud üles probleemsed fotod ning rakendus soovitab need välja vahetada. Kuigi esimese foto tegemisel ei kasutatud hõbedasoolasid, sai sellest fotograafia arenedes üsna kiiresti olulisim keemiline ühend kujutise jäädvustamiseks. Litograafia seisnes piltide käsitsi joonistamisel teatud kivimile ja seejärel nende tindiga trükkimisel.

Viimased kommentaarid

Selleks kasutas ta õli abil läbipaistvaks tehtud gravüüri, paigutades selle plaadile, mis oli enne bituumenit ja lavendliõli kasutades valgustundlikuks muudetud. Kui päike paar tundi läbi joonistuse valgustundlikule plaadile oli paistnud, muutusid lahuses valgusele rohkem paljastatud alad kõvemaks ja pehmemad alad oli võimalik veega eemaldada.

Nii tekkis esialgsest joonistusest üsna täpne koopia ja selle protsessi nimetas Niépce heliograafiaks.

Kuidas luua uut fotoraamatut? Avaneb fotoraamatu koostamise juhendaja aken, kust saad valida soovitava fotoraamatu suuruse ja kaane tüübi. Raamatu nimetusele on lisatud meie tootekood näiteks R41mille järgi saab vaadata hinnakirjast sobiva toote maksumuse. VEKfotoraamatu mahu arvestus käib lehtede arvu järgi, sest lehekülgi saab trükkida ainult paarikaupa. Albumeid on võimalik valida horisontaal- vertikaalpaigutusega ja ruudukujulisi, foto- või kunstnahast kaantega ning viies erinevas suuruses 20 x 15 cm, 20 x 20 cm, 26 x 20 cm, A4 29,7 x 21 cm ja 30 x 30 cm.

Aastal või paigutas ta valgustundliku tinasulamist plaadi camera obscurasse ja nii valmiski esimene foto. Peamiselt pühendus Niépce aga hoopis piltidest koopiate tegemisele ja oma lõppeesmärki salvestada kujutis paberile ta ei saavutanudki. Kuigi esimese foto puhul võttis kujutise tekkimine aega üle 8 tunni ja protsess meenutas suuresti litograafiat, oli ometigi tegu teedrajava avastusega, mis inspireeris teisi huvilisi Niépce'i katsetusi jätkama.

Lihtsuses peitub võlu: PicResize.com

Esimene kasutuskõlblik fototehnika — dagerrotüüp[ muuda muuda lähteteksti ] Louis Daguerre 'i Sarnaselt paljude teiste kunstnikega kasutas ta mitmeid optilisi võtteid, et luua elutruusid kujutisi. Tema huvi camera obscura abil reaalsust kopeerida viis ta Aastal teataski Daguerre, et on leidnud viisi, kuidas heliograafia tehnikaga võrreldes oluliselt kiiremini kujutist hõbetatud plaadile salvestada.

Selleks kasutas ta vaskplaati, mille ühel poolel asus hoolikalt poleeritud hõbedakiht.

  1. Rubriik: Digiteerimine ill 1.
  2. Ну, как я выгляжу.
  3. Kuidas suurendada munn ja vaade
  4. Pikslitest ja piltide mõõtmetest fotomeenete tellimisel - Photopointi ajaveeb

See plaat asetati pimedasse kasti nii, et hõbetatud pool jäi joodikristalle sisaldava anuma kohale. Joodiaurude reageerimisel hõbedaga moodustus vaskplaadile üliõhuke valgustundlik hõbejodiidi kiht.

Liige 15 Foto suurus

Niimoodi ette valmistatud plaat asetati tunni aja jooksul kaamerasse ja säritati, mille tagajärjel tekkis plaadi pinnale varjatud kujutis.

Valgustatud plaat pandi seejärel kasti, mille põhjas asus nõu elavhõbedaga. Nõu kuumutamisel tekkisid elavhõbedaaurud, mis reageerisid säritatud hõbejodiidiga. Selle tagajärjel moodustus kujutise valgustatud kohtades hõbeamalgaamvalgustamata kohtades lahustus puhas hõbejodiid aga kinnitusprotsessi käigus keedusoola-lahuses, tekitades metallplaadil tumedad kohad.

Nii ilmus vaskplaadile pildistatud kujutis. Nagu selgub, oli tegu üsna keeruka protsessiga, mis tõi aga fotograafias kaasa suure murrangu, kuna esmakordselt oli võimalik suhteliselt kiiresti salvestada kvaliteetseid fotosid. Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks ja jaanuaris teatati leiutisest Prantsuse Teaduste Akadeemias.

Seda daatumit peetaksegi tihti fotograafia sünniajaks. Dagerrotüüpe iseloomustas eriti kõrge pildikvaliteet, sest isegi lähemal vaatlusel polnud võimalik eristada ühtegi kujutist loovat joont ega täppi. Tehnika puudused seisnesid aga selles, et kasutatavad kemikaalid olid mürgised, kujutis oli väga õrn, seda sai näha vaid teatud nurga all ja peegelpildis ning fotosid ei olnud võimalik paljundada. Varajaste dagerrotüüpide puhul oli suur puudus ka pikk säriaeg: isegi päikesevalguse käes oli pilti vaja säritada umbes veerand tundi, mis muutis portreede tegemise üsna Liige 15 Foto suurus.

Et saada inimestest selgeid fotosid, kasutati näiteks peatugesid või muid tuge pakkuvaid vahendeid. See viga parandati hiljem uute kemikaalide bromiidjoodkloriid kasutusele võtmisega ja valgusjõulisema Petzvali objektiivi väljatöötamisega. Uued tehnoloogiad võimaldasid dagerrotüüpi kasutades säriaega lühendada kuni 10 sekundini. Üsna pea pärast leiutise teatavaks tegemist hakati mitmel pool maailmas avama fotostuudioid ja müüma fotomeeneid.

Isegi pärast uute tehnikate avastamist jäi dagerrotüüp üsna populaarseks. Foto paberil — kalotüüp ehk talbotüüp[ muuda muuda lähteteksti ] Vanim fotonegatiiv, mis pärineb aastast Vähem kui kolm nädalat pärast seda, kui Daguerre oli teatavaks Kondoomid XXL liikme suurus fotograafia leiutamise, avalikustas William Henry Fox Talbot Talbot oli teadlane, kes ei jäänud oma joonistustega rahule.

See ajendaski teda leidma alternatiive kujutise käsitsi paberile kandmisele. Kõige loomulikum oli paberi muutmine valgustundlikuks hõbedaühendite abil, kuna Talbot oli teadlik varasematest katsetustest hõbedaga.

Liige 15 Foto suurus

Kasutuskõlbliku meetodini jõudis Talbot aastal Et muuta paber valgustundlikuks, tuli seda leotada keedusoola ja hõbenitraadi lahuses, mille tulemusel tekkis paberile hõbekloriid.

Valguse käes muutus hõbekloriid tumedaks. Nii tekkis negatiivkujutis, mille Talbot ristis fotojooniseks photogenic drawing.

Liige 15 Foto suurus

Kui esimeste fotode puhul võis kujutise tekkimist lihtsalt oma silmaga jälgida, siis Tablot nimetas niimoodi saadud pilti kalotüübiksmida tuntakse ka talbotüübina.

See võimaldas säriaega lühendada poole minutini. Peale selle lõi Talbot fotogravüürimis seisnes kaaliumkromaadilahusega valgustundlikuks muudetud želatiini abil pildi söövitamises terasplaadile. See võimaldas fotot põhimõtteliselt trükkida. Peamine kalotüübi ja fotogravüüri eelis dagerrotüübi ees oligi võimalus pilte sisuliselt piiramatul hulgal paljundada.

Failiformaadid, piltide suurused ja seaded

Kuna kalotüübil oli negatiivkujutis, siis tõepärase pildi saamiseks tuli negatiiv valgustundlikule paberile kopeerida. Sellega pandi alus ka negatiiv-positiivprotsessile — põhimõttele, millel seisneb filmifotograafia veel tänapäevalgi.

Võrreldes dagerrotüübiga oli kujutis kalotüübil vastupidavam, kergemini vaadeldav ja soojemate toonidega. Sellegipoolest ei saavutanud kalotüüp niisugust populaarsust, kuna säritamine ja pildi tegemise protsess oli aeganõudvam ning paberi omaduste tõttu polnud tulemus sama kvaliteetne, pealegi kippus kujutis paberil aja möödudes nõrgenema.

Kuigi tosina aasta jooksul talbotüüpi täiustati, jäeti see pärast uuemate tehnikate leiutamist iganenuna kõrvale. Õige pea hakati otsima meetodit, mis ühendaks endas dagerrotüübi pildikvaliteedi ja kalotüübi võimaluse pilte piiramatult paljundada.

Nii jõuti klaaspõhimiku kasutamiseni. Esimese sellise menetluse — albumiin-klaasnegatiivid — töötas Albumiinmenetlus võimaldas ühelt poolt saada pabernegatiividega võrreldes oluliselt teravama kujutise, kuid samas nõudis särituseks 15—30 minutit.

Fotograafia ajalugu – Vikipeedia

Seetõttu sai seda menetlust kasutada peamiselt maastiku- ja arhitektuurivaadete pildistamiseks. Nii jätkusid otsingud suurema valgustundlikkusega fotomaterjali järele, mis viisid uue emulsiooni sideaine — kolloodiumini.

See võimaldas valgustundlikku kihti hästi klaasile kinnitada, mis oli varem peamine takistus klaasplaatide kasutamiseks. Uuel meetodil oli aga ka puudusi. Kuna kolloodium muutus kuivades kemikaalidele läbimatuks ja hõbejodiidi kristallid kaotasid kuivades valgustundlikkuse, oli vaja pildid säritada ja ilmutada selle ajaga, mil kolloodium püsis klaasi pinnal niiske.

  • Pahkli suurus
  • Kuidas muuta suure hulga pildifailide suurus korraga väiksemaks? - Digitark
  • Camera obscura tööpõhimõte Fotograafia alguseks loetakse enamasti

Seetõttu tuli iga kord enne võtet plaat pimedas ruumis või telgis ette valmistada, niiskena säritada ja kiiresti ilmutada, mis välitingimustes eeldas terve fotolabori kaasaskandmist. Kolloodiumi kuivamise probleemi üritati erinevate võtetega kompenseerida ja lahendada, mistõttu oli ka menetluse variatsioone Ehkki tegu oli tülika protseduuriga, jäi märgkolloodiummenetlus fotograafias populaarseks aastakümneteks, kuna seda ei patenteeritud ja foto hind oli varasemate tehnikatega võrreldes kuni kümme korda odavam.

Sellest kujunes esimene laialt levinud negatiivmenetlus, mida kasutati nii klaasnegatiivide kui ka positiivkujutiste — klaaspõhimikul ambrotüüpide ja metallil ferrotüüpide ning vahariidel pannotüüpide valmistamiseks.

Viimased digitesti ülevaated

Kolloodiumemulsiooniga klaasnegatiividelt valmistati fotosid soolapaberitele ning albumiin- ja kolloodiumpaberitele viimane püsis paralleelses kasutuses hõbeželatiin-fotopaberitega kuni II maailmasõjani. Samuti võimaldas märgkolloodiummenetlus isegi paarisekundilist säriaega. Menetluse puuduseks oli aga selle ohtlikkus, kuna kolloodium oli kergesti süttiv ja ka väga plahvatusohtlik.

Tumeda taustana kasutati musta lakki, kangast, paberit, kartongi vms.

Navigeerimismenüü

Ambrotüübid olid üsna sarnased dagerrotüüpidega, ent neid sai vaadelda iga nurga alt ja õiget pidi, mitte ainult peegelpildis. Mida rohkem pixeleid on ühe tolli kohta, seda teravam ja selgem tuleb prinditav foto. Rusikareegel: PPI võiks olla vahemikus kuni Kõrge kvaliteediga foto printimiseks on vaja kõigepealt teada, kui suurt fotot soovitakse printida ja millised on faili mõõtmed pixelites nt px x px.

Mida tähendab PPI?

Kui need parameetrid on teada, saame välja arvutada, milline peaks olema PPI, et saada kvaliteetne väljaprint.