Eestis on praeguste andmete kohaselt rahvapensionäri. Ja selle inokuleerimise kiirusega saab eesmärgi hõlpsasti saavutada, varjates tõsiasja, et USA saab ja peaks seadma palju kõrgema eesmärgi kui see. Need jäävad vahemikku — eurot. Paljud kõnelejad märkisid ka seda, et riigijuhtide kokkuleppes on lahendamata laenu tagamismaksmisega seotud küsimused.

Parlamendiliikme vanaduspensioni saamise kriteeriumiteks on aastase Meeste parlamendiliikmete suurused või pensionikindlusstaaži olemasolu, vastavalt riikliku pensionikindlustusseadusega sätestatud pensioniiga ning töö Riigikogu ühes või enamas koosseisus vähemalt kolm aastat. Riigikogu liikmete keskmisi pensione praegu iseloomustab joonis 4 Joonis 4 allikas: Statistikaamet, RKK raamatupidamine Parlamendiliikme invaliidsuspension määratakse Riigikogu liikmele Meeste parlamendiliikmete suurused ta Riigikogus töötamise ajal kaotas töövõime täielikult või osaliselt.

Pension määratakse sõltumata pensioniõiguslikust staažist.

Naiste ja meeste võrdõiguslikkus

Invaliidsuspension suurus on alljärgnev:? Toitjakaotuspension määratakse Riigikogu liikme surma korral tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmele. Pensionikindlustuse põhiprintsiipidest 2. Eesti pensionikindlustusreformi põhimõtted Pensionireform, mille kontseptsioon on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 3.

Navigeerimine

Kolme samba süsteem jaguneb Meeste parlamendiliikmete suurused, kuid omavahel hästi ühendunud tervikuks. I sammas — riiklik pensionikindlustus. Riiklik pension koosneb:? Staažiosaku ja kindlustusosaku rahaline väärtus sõltuvad staažiaasta ja aastakoefitsiendi hindest. Seega staažiaasta hinne näitab, milline väärtus on ühel pensioniõigusliku staaži aastal. Riigikogu on kinnitanud nii staažiaasta hinde kui aastakoefitsiendi hinde suuruseks Nagu eeltoodust nähtub hakkab edaspidi üha suuremat osa pensioni suuruses mängima isiku eest makstav sotsiaalmaks ja väheneb tööstaaži osa.

Suurenda munn palliga

Kohustusliku pensionikindlustuse finantseerimise allikaks on töövõtja poolt makstav sotsiaalmaks. Riikliku pensionikindlustuse eesmärgiks on tagada kõigile pensionisaajatel pensioni baastase. II sammas — kohustuslik kogumispension. Osalemine on kohustuslik kõigile I sambas osalejatele. Testide liikme suurus sihtotstarbelised kohustuslikud maksed, mis moodustavad kindla protsendi tema palgast või palgaga võrdsustatud sissetulekutest, lähevad tema Meeste parlamendiliikmete suurused valitud pensionifondi osakute ostmiseks.

Kohustusliku pensionikindlustuse rakendamine on tänaseni takerdunud poliitiliste kokkulepete saavutamatuste tõttu, sest selle käivitamine toob endaga kaasa majanduslikke ja sotsiaalseid probleeme.

Väljamaksed fondidest algavad pärast pensioniea saabumist. Kogumispensioni rakendamine eeldab hästifunktsioneerivat tagatissüsteemi — tugev finantsjärelevalve arvepidamine, arveldamine, fondide tootlus jms. Samas tuleb silmas pidada asjaolu, et mida kaugemale lükatakse sotsiaalmaksu jagamine I ja II samba vahel, seda raskem on hiljem rakendada eelfinantseeritavat pensionisüsteemi.

Eelkõige peaks kogumispension olema kohustuslik, seda teed on mindud ka enamikes Ida-Euroopa riikides. Nii näiteks Ungaris, kus Meeste parlamendiliikmete suurused kogumispension Poolas Pensionireformi II sammas nn kogumispension peab toimima pensionifondide kaudu.

Pensionifond on lepinguline investeerimisfond s. Pensionifondide tegevus on Eestis reguleeritud investeerimisfondide seaduse ja pensionifondide seadusega.

Vastavalt pensionifondiseadusele esitatakse pensionifondile suuremaid nõudeid kui tavalisele investeerimisfondile ja seda nii fondivalitseja kui fondi vara investeerimise puhul.

Eestis on õigusaktidega pensionifondile seatud kõrgendatud nõuded, mistõttu on pensionifondide moodustamine jõukohane vaid suurematele pankadele. Mujal maailmas tegelevad pensionifondide haldamisega põhiliselt kindlustusseltsid. Nii on Eesti Väärtpaberite Kesk-depositoorium oma tehnilise taseme juures suuteline rakendama II samba logistika — otsuste, raha ja osakutega seotud andmete elektroonilise töötlemise. III sammas — vabatahtlik kogumispension. Vabatahtlikku kogumispensioniteenust pakuvad tegevuslube omavad kindlustusseltsid ja pensionifondid.

Põhjuseid on siin mitmeid: inimestel puudub valmisolek kindlustamiseks; inimeste sissetulekud ei võimalda Vabariigis tervikuna sai Samas pole meil õigusaktidega antud tööandjale soodsat võimalust kindlustada oma töötajat, mis on mujal maailmas üsna levinud. Nii Meeste parlamendiliikmete suurused Lääne —Euroopa riikides üldine reegel, et tööandja poolt tasutavate elukindlustusmaksete korral saab tööandja arvata need oma kulude hulka ning ka töövõtja ei tasu nendelt maksu. Arvestades olemasolevat keskmist palgataset, mis on tunduvalt madalam arenenud kindlustusturuga riikidest ning selle lähemate aastate kasvu majanduslike perspektiive oleks riiklikult õige anda tööandjale soodsamad tingimused oma kvalifitseeritud töötajate kindlustamiseks.

Eesti, Malta ja Valgevene väikeettevõtjate pöördumine Euroopa Parlamendi liikmete poole

Pensionikindlustussüsteemide alused Erinevate pensionikindlustussüsteemi efektiivsus sõltub suurel määral sotsiaalpoliitilistest teguritest: majanduslikest, demograafilistest, sotsiaalsetest ja organisatoorsetest. Pensionide finantseerimise osas eristatakse kahte skeemi: 1 jooksev finantseerimine pay-as-you-go schemesmille puhul jooksvatest maksetest tasutakse antud hetke hüvitisi; 2 fondidel põhinev skeem funded schemesnn kapitalikogumisesüsteem, kus pensione makstakse fondist, mille moodustavad varasemad maksed.

PAYGO süsteemi puhul on otsustavaks demograafilised ja majanduslikud tegurid, sest maksude laekumine ja väljamaksete suurus ei pea olema kindlalt seotud ühe ja sama generatsiooniga, küll tuleb aga silmas pidada antud perioodi bilansilist tasakaalu — antud perioodil kogutud vahendid peavad katma sama perioodi kulud väljamaksete vajaduse.

Antud süsteem võimaldab kiire majanduskasvu tingimustes suurendada ka vanema generatsiooni tulusid, samuti pidada ülal vaesemat elanikkonna osa ja madalapalgalisi, kes ise ei suuda kindlustada enda vanaduspõlve.

Fondidel põhineva süsteemi puhul on määravaks töötasumäärad ja inflatsioon. Maksude laekumise suurus ja väljamaksete suurus samal ajavahemikul pole omavahel seotud, samas peab maksete laekumine katma sama generatsiooni pensionikindlustuse vajaduse tulevikus.

Nimetatud süsteem pole otseselt tundlik rahvastiku vananemise suhtes ja samas säästud aitavad positiivselt kaasa majanduskasvule Meeste parlamendiliikmete suurused kaudu. Samas on antud süsteem suuresti sõltuv väärtpaberituru muutustest. Maksete kogumine erinevate pensionisüsteemide puhul Erinevate pensionisüsteemide kaks kõige tähtsamat näitajat on pensionihüvitiste struktuur ja viis, kuidas neid finantseeritakse.

Suurendada seksi munn paksusega

Kindlaksmääratud hüvitisega skeemi puhul ei sõltu pensioni suurus maksete suurusest. Tavaliselt on tegemist kas ühtse määraga või on seotud mõne töötasu näitajaga. Kindlaksmääratud maksega plaani puhul sõltub pensioni suurus maksetest ja tulust, mida need teenivad. Teine kriteerium eristab jooksvalt finantseeritavat pensionikava mille puhul jooksvatest maksetest tasutakse antud hetke hüvitisi fondidel põhinevast skeemist kus pensione makstakse fondist, mille moodustavad varasemad maksed.

Ehkki leidub ühiseid jooni, on kogumissüsteemide probleemid ja lahendused erinevad iga mudeli puhul. Kindlaksmääratud hüvitisega, jooksvalt finantseeritavad skeemid Jooksvalt finantseeritavad, teataval määral fikseeritud hüvitisega skeemid on kõige tavalisemad pensionisüsteemid kogu maailmas.

Makseid kogutakse tavaliselt tööandjatelt ja töövõtjatelt ning vahel ka valitsuselt endalt. Tavaliselt on pensionihüvitise saamiseks nõutav teatud minimaalne maksete tasumise aeg ning pensionitase sõltub isiku sissetule-kutest. Need süsteemid esitavad kõrgeid informatsiooninõudeid, sealhulgas ülevaadet isiku sissetulekust ja maksetest.

Kas on voimalik suumida labimooduga

Paljudes riikides kogutakse taolist informatsiooni ainult pensionilemineku hetkel. Töötamise ajal kogutakse perioodiliselt makseid tööandjatelt k.

Sellised kogumissüsteemid on tavaliselt haldamise seisukohalt odavad, kuid võivad kaasa tuua laialdast maksudest kõrvalehiilimist. Lõpuks paneb kergesti kättesaadavate andmete puudumine vastutuse eelnevalt tehtud maksete ja sissetuleku suuruse tõestamise eest üksikisikule. Fikseeritud maksega jooksvalt finantseeritavad skeemid Sellised skeemid, mida kutsutakse ka "eeldatavad arved" või "eeldatavad, fikseeritud maksega kavad", ei ole tavalised.

Näiteks võib tuua Läti, Poola ja Rootsi. Need meenutavad fikseeritud maksega skeeme selles osas, et määratlevad hüvitisi maksete akumulatsiooni ja eeldatava seadusandlikult fikseeritud "intressi" põhjal.

Keelevahetuse vaikeväärtus

Annuieteedimäärad kindel aastamaksu määr on samuti administratiivselt kehtestatud. Seega ehkki nad esmapilgul on sarnased fikseeritud maksega skeemidele, on need vaid jooksvalt finantseeritavate, Review salvi liige hüvitisega kavade üks vorme.

Erinevalt kindlaksmääratud hüvitisega mudelist, tuleb koguda ja säilitada üksikasjalikku informatsiooni iga isiku maksete kohta. Teoreetiliselt võiks see toimida nagu paljud kindlaksmääratud hüvitisega skeemid, kus informatsioon iga töötaja maksete kohta Meeste parlamendiliikmete suurused pensionilemineku ajal. Sellise süsteemi puhul võib tekkida probleeme sellega, et tegelikud maksed ja pensionile jäämisel töötaja poolt deklareeritud maksed võivad olla erinevad.

Väheseid kavandatavaid või juba töösolevaid eeldatava arvega skeeme haldab üks institutsioon. Seega on kogumine ja andmetesäilitamine tsentraliseeritud. Seda süsteemi on keerukam hallata kui kindlaksmääratud hüvitisega kavasid. Tuleb pidada arvet personaalsete arvete, regulaarsete maksete laekumise ja eeldatava intressi üle. Kindlaksmääratud hüvitisega, fondidel põhinevad skeemid Kindlaksmääratud hüvitisega, fondidel põhinevad pensionid on tavaliselt tööandja finantseeritud vabatahtlikud mudelid.

Need on üsna tavalised paljudes arenenud riikides nagu näiteks Iirimaal, Jaapanis, Hollandis, Ühendkuningriigis ja Ameerika Ühendriikides. Kogumissüsteem on suhteliselt lihtne, sest tööandjad korraldavad seda ning ei ole põhjust luua tsentraliseeritud skeeme.

Õiguslik alus

Tööandjad peavad pidama arvestust iga liikme maksete ja töötasu kohta. Samuti on vaja eraldi arvestust lahkuvate töötajate jaoks. Esialgu maksti paljudel juhtudel töötajale tagasi maksed koos intressidega või ilma. Nüüd aga saavad töötajad üha enam oma kogunenud õigused mille moodustavad nii tööandja kui töövõtja maksed üle kanda uue tööandja juurde. Fikseeritud maksega, fondidel põhinevad skeemid Fikseeritud maksega, fondidel põhinevad skeemid on muutunud üha levinumaks.

Parlamendilikme pension

Üheksa riiki Ladina-Ameerikas ja viis Euroopas on praeguseks ellu viinud või seadustanud reformid, mis seavad sisse individuaalsed pensionikontod. Kõik mainitud skeemid kätkevad endas mõningaid kindlaksmääratud hüvitisega, jooksvalt finantseeritavate süsteemide elemente. Pensionifondid saavad perioodiliselt makseid ja need pannakse isiku arvele. Summad investeeritakse ning investeeringute tulu lisatakse isiku arvele. Pensionile jäämisel võib kogunenud saldo muuta annuiteediks või teha sealt perioodilisi väljamakseid.

Ehkki oleks võimalik luua ühe fondiga süsteemi, on enamus riike otsustanud konkureerivate erafondide kasuks. Töötajad võivad samuti vahetada haldajat. Infonõuded fondidel põhinevate süsteemide puhul on sarnased sellele, kuid fondide puhul tuleb informatsiooni ilmselt sagedamini koguda, kuna tagatisvara väärtus kõigub.

Tsentraliseeritud kogumine versus detsentraliseeritud kogumine Tsentraliseeritud Meeste parlamendiliikmete suurused korral vastutab riigiasutus maksete kogumise ning nende jaotamise eest erinevate asutuste või fondide vahel. Detsentraliseeritud süsteemi puhul vastutab iga asutus või pensionifond kogumise eest, välistades vahepealse "arvelduskeskuse" vajaduse. Jooksvalt finantseeritavate pensionisüsteemide puhul on tsentraliseeritud skeemi vajadus selge. Üksainus tsentraliseeritud pensioniasutus võib vastutada ka kogumise eest.

Siiski on oluline võtta ühtaegu arvesse ka teisi sotsiaalprogramme nagu näiteks tervisekindlustus, peretoetused, töötuskindlustus jne. Kui neid programme haldavad tsentraliseeritud korras pensionisüsteemist eraldiseisvad institutsioonid ning neid finantseeritakse samuti palgafondi maksudest, siis võib sobilikuks osutuda kas tsentraliseeritud või detsentraliseeritud variant.

Valik peaks lähtuma efektiivsusest, turvalisusest ja kulukusest. Pensionikindlustusest teistes riikides Seoses vananeva rahvastiku suhtega, eelarvelise koormusega jms on üldine suund selles, et riigid vaatavad oma pensionisüsteeme üle. Suured solidaarsussüsteemid on kaotamas oma kohta mitmesambalisele pensionisüsteemile, mille "esimene sammas" on ümberjaotava põhimõttega tagades mingi elatusmiinimumi, "teine sammas" seostab inimese tulu proportsionaalsete maksetega täites säästmise funktsiooni ning "kolmas sammas" on tule- vastele pensionäridele, kes tahavad lahedamaid võimalusi.

Sotsiaalse kaitse taseme riigiti määrab sellele sisemajanduse koguproduktist kulutatud vahendite hulk.