ERO 50 liiget esindavad sadat miljonit inimest. Samuti ka kõigist neid kinnitavaist kirjalikest materjalidest ja dokumentidest. Artikkel 30 1. Artikkel 95 Käesolev põhikiri ei välista organisatsiooni liikmeid andmast oma lahkhelide lahendamist teistele kohtutele juba olemasolevate kokkulepete alusel või selliste kokkulepete alusel, mida võidakse sõlmida tulevikus. Detsembris moodustas Rahvasteliit uurimiskomisjoni, mis otsustas liita Memeli autonoomse piirkonnana Leeduga. Kuigi Türgi oli Lausanne'i rahu sõlmimisel

Peakorter asus Genfis.

Rahvaste liikmete suurus

Rahvasteliit oli aastatel — eksisteerinud valitsustevaheline rahvusvaheline organisatsioon. Rahvasteliidu põhikirja kohaselt olid organisatsiooni esmased eesmärgid sõja ennetamine kollektiivse julgeoleku ja relvastuskontrolli abil ning rahvusvaheliste tüliküsimuste lahendamine läbirääkimiste ja arbitraaži teel. Rahvasteliidu põhikiri allkirjastati Prantsusmaa nõusolekul ja Hatay Vabariigi enda ettepanekul annekteeris Türgi uue riigi Veebruaris alanud Vene armee vastuoperatsiooniga, milles osales 13 meest, võeti aga vallutatud alad tagasi ja ülestõusnud olid sunnitud põgenema Soome territooriumile.

Ülestõus oli ajendatud Soome-Venemaa rahulepingu tingimuste rikkumisest. Nimelt oli Venemaa lubanud selles lepingus anda Ida-Karjala aladele autonoomia, kuid seda lubadust ei täidetud. Mainitud kahe valla elanikud ei soovinud seetõttu Venemaa võimu alla jääda ning nõudsid ühinemist Soomega. Detsembris viis Soome küsimuse Rahvasteliidu ette, teema tõstatamist toetasid ka Balti riigid eesotsas Eestiga.

Nii Soome kui ka Rahvaste liikmete suurus kartsid, et sündmused võivad viia Venemaa uue agressioonini Soome vastu. Jaanuaris soovitas Rahvasteliit konfliktis vahendajaks Eestit, Lätit või Poolatkuid Venemaa keeldus Rahvasteliidu vahenduskatsetest.

Aprillis lasi Soome Rahvasteliidul probleemi edasiseks arutamiseks anda Alalisse Rahvusvahelisse Kohtussekuid Venemaa keeldus tunnistamast kohtu õigust sekkuda Ida-Karjala küsimusse ja lõpuks tunnistas ka kohus ennast antud teemal ebapädevaks. Pärast Poola ja Prantsusmaa valitsused toetasid Memeli muutmist rahvusvaheliseks linnaksLeedu soovis piirkonna ühendada oma territooriumiga. Jaanuaris tungisid Leedu väed linna ja hõivasid sealse sadama.

Pärast seda kui liitlased ei suutnud Leeduga kokkuleppele jõuda, esitasid nad probleemi lahendamiseks Rahvasteliidule. Detsembris moodustas Rahvasteliit uurimiskomisjoni, mis otsustas liita Memeli autonoomse piirkonnana Leeduga. Klaipėda konventsiooni kiitis Suurbritanniamis oli saanud Teisest küljest väitis Türgi Vabariik, et provints on osa Türgi ajaloolisest südamaast.

Rahvaste liikmete suurus

Komisjoni aruande kohaselt ei soovinud Mosuli elanikud kuuluda Iraagi ega Türgi võimu alla, aga kui nad peavad valima, siis eelistaksid nad Iraaki. See teine komisjon uuris eelkõige Türgi-Iraagi piiril aset leidnud piirikonflikte ja kristlastest elanike deporteerimist piiriäärsetest küladest, kuid ei saanud korralikult tööd teha, sest Türgi ei lubanud komisjoni liikmeid oma aladele.

Nii siis kui ka hiljem heitsid türklased Laidonerile ette erapoolikust ja sündmuste tõlgendamist Iraagi kasuks. Rahvasteliidu Nõukogu kiitis soovituse heaks ja otsustas Eelmised sätted ei mõjuta alapiirkondlikke või piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama alapiirkonna või piirkonna sisemaariikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndite elusloodusvarade kasutamiseks.

Ebasoodsa geograafilise asendiga riikide õigused 1.

Rahvaste liikmete suurus

Ebasoodsa geograafilise asendiga riikidel on õigus võrdväärsel alusel osaleda sama alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade ülejäägi kasutamises, arvestades kõigi asjaomaste riikide majanduslikke ja geograafilisi olusid ning järgides käesolevat artiklit ja artikleid 61 ja Käesolevas osas tähendab «ebasoodsa geograafilise asendiga riik» suletud Pensice suurused jala suurusest osaliselt suletud merega piirnevat rannikuriiki ning muud rannikuriiki, mille geograafilise asendi tõttu sõltub tema elanikkonna või selle osa toitmiseks vajalike kalakoguste saamine alapiirkonna või piirkonna teiste riikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamisest, ning rannikuriike, kellel puudub oma majandusvöönd.

Osalemistingimused ja üksikasjad määratakse kindlaks kahepoolsete, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepetega, milles muu hulgas arvestatakse: a vajadust vältida rannikuriigi kalandusühistute ja kalatööstuse kahjustamist; b mil määral ebasoodsa geograafilise asendiga riik käesoleva artikli alusel osaleb või ta võib osaleda teiste rannariikide majandusvööndis leiduvate elusloodusvarade kasutamises kahepoolsetele, alapiirkondlike või piirkondlike kokkulepete alusel; c mil määral teiste ebasoodsa geograafilise asendiga riigid ning sisemaariigid osalevad rannikuriigi majandusvööndi elusloodusvarade kasutamises ning sellest tulenevat vajadust vältida liigset koormust ühele rannikuriigile või selle osale; d asjaomaste riikide elanike toitlusvajadusi.

Kui rannikuriigi püügivõimsus võimaldab tal kogu majandusvööndi elusloodusvarade lubatud püügikoguse ise välja püüda, teevad rannikuriik ja teised asjaomased riigid kahepoolset, alapiirkondlikku või piirkondlikku koostööd, et võimaldada sama alapiirkonna või piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga arengumaadel osaleda alapiirkonna või piirkonna rannikuriikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises kõigile asjaosalistele sobivatel tingimustel.

Käesolevat sätet kohaldades arvestatakse ka lõikes 3 nimetatud asjaolusid. Ebasoodsa geograafilise asendiga arenenud riikidel on õigus käesoleva artikli alusel osaleda ainult sama alapiirkonna või piirkonna arenenud rannariikide majandusvööndite elusloodusvarade kasutamises, võttes arvesse, mil määral rannikuriik on teistele riikidele oma majandusvööndi elusloodusvaradele juurdepääsu võimaldades arvestanud vajadust vähendada kahjulikku Rahvaste liikmete suurus kalandusühistutele ja nende riikide majandusraskusi, mille kodanikud on tavapäraselt selles majandusvööndis kalapüügiga tegelnud.

Eelmised sätted ei mõjuta alapiirkondlikke ega piirkondlikke kokkuleppeid, mille kohaselt annavad rannikuriigid sama piirkonna ebasoodsa geograafilise asendiga riikidele võrdsed või eelisõigused majandusvööndites asuvate elusloodusvarade kasutamiseks. Artiklite 69 ja 70 kohaldamata jätmine Artikleid 69 ja 70 ei kohaldata rannikuriigile, mille Rahvaste liikmete suurus oluliselt sõltub tema majandusvööndi elusloodusvarade kasutamisest. Õiguste üleandmise piirangud 1. Artiklites 69 ja 70 nimetatud elusloodusvarade kasutamise õigust ei saa kolmandatele riikidele ega nende kodanikele otse ega kaudselt üle anda rendilepingu või litsentsi alusel, ühisettevõtte loomise ega muu üleandmise teel, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti.

Eelmine säte ei takista asjaomastel riikidel saada kolmandatelt riikidelt või rahvusvahelistelt organisatsioonidelt tehnilist või rahalist abi, mis võimaldab teostada artiklites 69 ja 70 nimetatud õigusi eeldusel, et abi ei tekita lõikes 1 nimetatud mõju.

Rannikuriigi õigusaktide kohaldamine 1.

  • Rahvasteliidu mandaadid[ muuda muuda lähteteksti ] Esimese maailmasõja lõpul seisid liitlasriigid silmitsi küsimusega, mida teha Saksamaa endiste kolooniatega Aafrikas ja Vaikse ookeani piirkonnas ning Osmanite riigi nende provintsidega, mida ei asustanud türklased.
  • Tagasi nimekirja Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi tulemusel moodustati Rahvasteliit, mis pidi ära hoidma suuri rahvusvahelisi konflikte tulevikus.
  • Suurendada liikmete paksust
  • Artikkel 1.
  • Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane
  • Hooldusnõukogu koosneb järgmistest ÜRO liikmetest: a organisatsiooni liikmetest, kes valitsevad hooldusaluseid territooriume; b neist artiklis 23 nimetatud liikmetest, kes ei valitse hooldusaluseid territooriume; c sellisest arvust teistest Peaassamblee poolt kolmeks aastaks valitud liikmetest, mis võib osutuda vajalikuks, et Hooldusnõukogu liikmete üldarv jaguneks võrdselt hooldusaluseid territooriume valitsevate ja mittevalitsevate liikmete vahel.

Rannikuriik võib majandusvööndi elusloodusvarade uurimisel, kasutamisel, kaitsel ja majandamisel oma suveräänseid õigusi teostades võtta käesoleva konventsiooni alusel kehtestatud õigusaktide kohaldamiseks meetmeid, nagu pardaleminek, inspekteerimine, arestimine ja kohtumenetlus. Arestitud laevad ja nende laevapered vabastatakse viivitamata pärast kautsjoni või muu tagatise üleandmist.

Majandusvööndis kalapüügile kohaldatavate rannikuriigi õigusaktide rikkumise eest ei või karistusena ette näha vangistust, kui asjaomased riigid ei ole kokku leppinud teisiti, ega kehalist karistust.

Välisriigi laeva arestimise või kinnipidamise korral teatab rannikuriik karistuse määramisest ja muude meetmete võtmisest viivitamata ja asjakohasel viisil lipuriigile.

Vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piiride määramine 1.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning Rahvusvahelise Kohtu statuut

Mõlemat riiki rahuldava õiglase tulemuse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide majandusvööndi piirid rahvusvahelise õiguse alusel sõlmitud lepinguga Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes.

Kui mõistliku aja jooksul lepingut ei sõlmita, kohaldavad asjaomased riigid XV osas ettenähtud menetlust. Lõikes 1 nimetatud lepingu menetlemise ajal teevad asjaomased riigid üksteisemõistmise vaimus koostööd, et sõlmida ajutine kokkulepe, mis üleminekuperioodi jooksul ei ohusta ega takista lõpliku lepinguni jõudmist.

Ajutised kokkulepped ei mõjuta lõplikku piiride määramist. Kui asjaomaste riikide vahel on sõlmitud leping, otsustatakse majandusvööndi piiride määramine selle lepingu kohaselt. Kaardid ja geograafiliste koordinaatide loetelud 1.

Võttes arvesse käesolevat osa, kantakse majandusvööndi välispiirid ning artikli 74 kohaselt määratud piirjooned kaartidele, mille mõõtkava võimaldab nende asendi kindlaks teha. Vajaduse korral võib välispiiride või piirjoonte määramise asemel koostada punktide geograafiliste koordinaatide loendi, milles täpsustatakse geodeetilisi andmeid.

Rannikuriik avalikustab kaardid või geograafiliste koordinaatide loendid nõuetekohaselt ning annab nende koopiad hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Mandrilava määratlus 1. Rannikuriigi mandrilava hõlmab merepõhjast ja selle all asuvast maapõuest ala, mis ulatub maismaaterritooriumi pikendusena tema territoriaalmerest mandrilava välisservani või territoriaalmere lähtejoontest Rahvaste liikmete suurus kaugusele, kui mandrilava välisserv nii kaugele ei ulatu.

Rannikuriigi mandrilava ei ulatu kaugemale lõigetes 4—6 kehtestatud piiridest. Mandrilava hõlmab rannikuriigi maismaamassiivi veealuse pikenduse ning koosneb merepõhjast ja mandrilava maapõuest, nõlvast ja jalamist. See ei hõlma süvamerepõhja ega süvamere mäeahelikke ja nende all asuvat maapõue. Lõike 4 punkti a alapunktide i ja ii kohaselt merepõhjal määratud punktid moodustavad mandrilava välispiirijoone ning asuvad kuni meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoontest või kuni meremiili kaugusel m samasügavusjoonest.

Olenemata lõikest 5 on mandrilava välispiir merealusel mäeahelikul territoriaalmere lähtejoonest kuni meremiili kaugusel. Käesolevat lõiget ei kohaldata merealustele kõrgendikele, mis on mandrilava looduslik koostisosa, nagu platoo, nõlv, küngas või kaljurahn, -nukk või -veer.

  1. Но нам ничего не приходилось повторять - Напротив, - добавила Элли, - если мы невольно повторялись, они напоминали нам, что _все это_ мы уже им говорили.
  2. Oh koike meeste munn suurustest
  3. "Дурак, идиот, - ругал себя Макс, возвращаясь к месту привала.
  4. Millised koogiviljad voivad suurendada liiget

Kui mandrilava ulatub territoriaalmere lähtejoonest kaugemale kui meremiili, määrab rannikuriik oma mandrilava välispiirid territoriaalmere lähtejoonest sirgjoontega, mille pikkus on kuni 60 meremiili ning mis ühendavad pikkus- ja laiuskraadide abil määratud punkte. Rannikuriik teeb territoriaalmere lähtejoontest kaugemale kui meremiili ulatuva mandrilava piirid teatavaks mandrilava piirikomisjonile, mis on loodud II lisa alusel tasakaalustatud geograafilise esindatuse põhimõttel.

Komisjon annab rannikuriigile mandrilava välispiiri kehtestamiseks soovitusi. Soovituste alusel rannikuriigi määratud mandrilava piirid on lõplikud ja siduvad. Rannikuriik annab mandrilava välispiire kirjeldavad kaardid ning geodeetilisi andmeid ja muud asjakohast teavet sisaldavad dokumendid hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile. Peasekretär tagab andmete nõuetekohase avalikustamise.

Käesolev artikkel ei mõjuta vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide mandrilava piiride määramist. Rannikuriigi õigused mandrilava suhtes 1. Mandrilava loodusvarade uurimine ja kasutamine on rannikuriigi suveräänne õigus. Lõikes 1 nimetatud õigused on ainuõigused, seega ei tohi teine riik ilma rannikuriigi sõnaselge nõusolekuta mandrilava loodusvarasid uurida ega kasutada isegi siis, kui rannikuriik ise nimetatud loodusvarasid ei uuri ega kasuta. Rannikuriigi õigused kehtivad mandrilava kohta sellest sõltumata, kas ta oma mandrilava kasutab või kas ta on mandrilava oma valdusesse võtmisest teatanud.

Katvate vete ja nende kohal oleva õhuruumi õiguslik seisund ning teiste riikide õigused ja vabadused 1. Rannikuriigi õigused mandrilava suhtes ei mõjuta seda katvate vete või selle kohal asuva õhuruumi õiguslikku seisundit.

Rannikuriigi õiguste teostamine mandrilava suhtes ei tohi rikkuda ega õigustamatult häirida meresõitu või muid konventsioonis sätestatud teiste riikide õigusi ja vabadusi. Mandrilaval asuvad merealused kaablid ja torujuhtmed 1. Kõigil riikidel on õigus käesoleva artikli alusel paigaldada merealuseid kaableid ja torujuhtmeid. Arvestades õigust võtta mandrilava uurimiseks põhjendatud meetmeid, kasutada selle loodusvarasid ning vältida, vähendada ja kontrollida torujuhtmetest pärinevat reostust, ei tohi rannikuriik takistada kaablite või torujuhtmete paigaldamist ega hooldamist.

Torujuhtmete paigaldamise skeemi ja suuna peab rannikuriik heaks kiitma. Käesolev osa ei mõjuta rannikuriigi õigust seada tema territooriumile või territoriaalmerre paigaldatavatele kaablitele või torujuhtmetele tingimusi ega jurisdiktsiooni kaablite ja torujuhtmete üle, Rahvaste liikmete suurus ehitatakse või kasutatakse tema mandrilava uurimise või selle loodusvarade kasutamise eesmärgil või tema jurisdiktsiooni alla kuuluvate tehissaarte, seadmestike ja rajatiste käitamisel.

Merealuseid kaableid ja torujuhtmeid paigaldades arvestavad riigid juba olemasolevaid kaableid ja Rahvaste liikmete suurus. Olemasolevate kaablite ja torujuhtmete remontimise võimalusi ei tohi piirata.

Mandrilaval asuvad tehissaared, seadmestikud ja rajatised Artiklit 60 kohaldatakse mutatis mutandis mandrilaval asuvatele tehissaartele ja muudele rajatistele ning seadmestikele. Puurimistööd mandrilaval Rannikuriigil on ainuõigus lubada ja reguleerida kõiki mandrilaval tehtavaid puurimistöid.

Maksed kaugemal kui meremiili asuva mandrilava kasutamise eest 1. Rannikuriik teeb territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui meremiili asuva mandrilava eluta loodusvarade kasutamise eest rahalisi või mitterahalisi makseid. Makseid tehakse kogu kohapeal toimuva tootmistegevuse eest pärast esimese viie aasta möödumist igal aastal.

Toodangu hulka ei loeta kasutamisega seoses kulutatud ressursse. Arengumaa, kes on tema mandrilaval toodetava maavara netoimportija, on selle maavara eest maksete tegemisest vabastatud. Maksed tehakse Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni kaudu, kes jaotab need õiglase jaotamise põhimõtte kohaselt konventsiooni osalisriikide vahel, arvestades arengumaade, esmajoones kõige vähem arenenud ning sisemaariikidest arengumaade huve ja vajadusi.

Mandrilava piiride määramine vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide vahel 1. Õiglase lahenduse saavutamiseks määratakse vastastikku asetsevate või külgnevate rannikutega riikide mandrilava piirid rahvusvahelisel õigusel põhinevate lepingute alusel Rahvusvahelise Kohtu põhikirja artikli 38 mõttes. Kui mõistliku aja jooksul lepingut ei sõlmita, võtavad asjaomased riigid kasutusele XV osas ettenähtud menetlused.

Lõikes 1 nimetatud lepingu menetlemise ajal teevad asjaomased riigid üksteisemõistmise ja koostöö vaimus kõik endast oleneva, et sõlmida ajutine kokkulepe, mis üleminekuperioodi jooksul ei ohusta ega takista lõpliku lepinguni jõudmist. Kui asjaomaste riikide vahel on sõlmitud leping, määratakse mandrilava piirid selle lepingu kohaselt. Käesoleva osa kohaselt kantakse mandrilava välispiirid ning artikli 83 alusel tõmmatud piirjooned kaartidele, mille mõõtkava võimaldab nende asendi kindlaks teha.

Vajaduse korral võib välispiiride või piirjoonte kaardi asemel koostada punktide geograafiliste asendite loetelu, milles täpsustatakse geodeetilisi andmeid. Rannikuriik avalikustab kaardid või geograafiliste koordinaatide loetelud nõuetekohaselt ja annab nende koopiad hoiule Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretärile ning mandrilava välispiire näitavad kaardid või loetelud Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni peasekretärile.

Tunnelite rajamine Käesolev osa ei piira rannikuriigi õigust kasutada maapõue tunneli ehitamiseks, sõltumata maapõue kohal oleva veekihi paksusest. VII osa 1.

Rahvaste liikmete suurus

Käesoleva osa kohaldamine Käesolevat osa kohaldatakse mere kõigile osadele, mis jäävad riigi majandusvööndist, territoriaalmerest või sisevetest või saarestikuriigi saartevahelisest merest väljapoole. Käesoleva artikliga ei piirata artikli 58 alusel kõigile riikidele majandusvööndis kuuluvaid õigusi. Avamerevabadus 1. Avameri on avatud nii ranniku- kui ka sisemaariikidele.

Avamerevabadust teostatakse käesoleva konventsiooni ning muude rahvusvahelise õiguse normide kohaselt.

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsioon

See tagab nii ranniku- kui ka sisemaariikidele muu hulgas: a meresõiduvabaduse; c kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabaduse, võttes arvesse VI osa; d tehissaarte ja muude rahvusvahelise õiguse alusel lubatud rajatiste ehitamise vabaduse, võttes arvesse VI osa; e kalapüügivabaduse, võttes arvesse 2. Nimetatud vabadusi teostades arvestavad riigid teiste riikide huve, kui nad teostavad avamerevabadust, ning käesolevast konventsioonist tulenevaid süvamerepõhjas tegutsemise õigusi.

Avamere kasutamine rahumeelsetel eesmärkidel Avamerd kasutatakse rahumeelsetel eesmärkidel. Avamere üle suveräänsuse kehtestamise lubamatus Ükski riik ei või mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust. Meresõiduvabadus Nii ranniku- kui ka sisemaariigil on õigus saata avamerele oma lipu all sõitvaid laevu.

Laeva riikkondsus 1.

Rahvasteliit

Riik kehtestab laeva oma riikkondsusse võtmise, oma territooriumil registreerimise ja oma lipu all sõitmise tingimused. Laeval on selle riigi riikkondsus, kelle lipu all tal on õigus sõita. Nimetatud riigi ja laeva vahel peab olema tegelik seos. Riik annab laevale, millele ta on andnud õiguse sõita oma lipu all, asjakohased dokumendid. Laevade seisund 1. Ühe riigi lipu all sõitvad laevad on avamerel viibides selle riigi ainujurisdiktsiooni all, kui rahvusvaheliste lepingutega või käesoleva konventsiooniga ei nähta ette teisiti.

Reisi vältel või külastatavas sadamas viibides ei tohi laev oma lippu vahetada, välja arvatud juhul, kui omanik vahetub või tehakse registrimuudatus.

Esindamata rahvaste uueks liidriks valiti aafriklane

Kui laev sõidab kahe või mitme riigi lipu all Rahvaste liikmete suurus kasutab neid oma huvidest lähtudes, ei saa ta kuuluda ühegi kõnesoleva riigi riikkondsusesse ning teda võib käsitada riikkondsuseta laevana. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle allasutuste ja Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri lipu all sõitvad laevad Eelmisi artikleid ei kohaldata laevadele, mis on Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni, selle allasutuste või Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri ametlikus teenistuses ja sõidavad asjakohase organisatsiooni lipu all.

Lipuriigi kohustused 1. Riik teostab oma lipu all sõitvate laevade haldus- tehnilistes ja sotsiaalküsimustes oma jurisdiktsiooni ja kontrolli. Riik: a peab registrit, mis sisaldab tema lipu all sõitvate laevade nimesid ja muid andmeid, välja arvatud laevad, millele nende väiksuse tõttu ei kohaldata üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, ning b siseriikliku õiguse alusel kohaldab oma lipu all Rahvaste liikmete suurus laeva ning selle kapteni, juhtkonna ja meeskonna suhtes oma jurisdiktsiooni haldus- tehnilistes ja sotsiaalküsimustes.

Riik võtab oma lipu all sõitvate laevade suhtes mereohutuse tagamise meetmeid, Mootmed ja kuju fotoliikmed muu hulgas käsitlevad: a laevade konstruktsiooni, varustust ja meresõidukõlblikkust; b rahvusvahelisi nõudeid järgides mehitamist, töötingimusi ja meeskonna väljaõpet; c kasutatavaid signaale, sidevahendite hooldust ja laevakokkupõrgete vältimist.

Nimetatud meetmetega tagatakse, et: a laeva vaatab enne registreerimist ning seejärel kindla ajavahemiku järel üle kvalifitseeritud isik ning et pardal on laeva meresõiduohutust tagavad kaardid, merendusväljaanded ja navigatsiooniseadmed; b laeva eest vastutavad meresõidu- navigatsiooni- side- ja mereinsenerikvalifikatsiooniga kapten ja juhtkond ning et meeskonna ettevalmistus ja suurus vastavad laeva tüübile, masinatele ja muule varustusele; c laeva kapten, juhtkond ja vajalikul määral ka meeskond on kursis kohaldatavate rahvusvaheliste meresõiduohutust, laevakokkupõrgete vältimist, merereostuse vähendamist ja kontrolli ning raadioside pidamist käsitlevate eeskirjadega ning neile on esitatud nõue neid järgida.

Lõigetes 3 ja 4 nimetatud meetmeid võttes peavad riigid järgima üldtunnustatud rahvusvahelisi eeskirju, korda ja tavasid ning rakendama nendest kinnipidamise tagamise abinõusid. Kui riigil on alust arvata, et laeva suhtes ei teostata korrektset jurisdiktsiooni ega kontrolli, võib sellest teatada lipuriigile. Teate saamise järel korraldab lipuriik uurimise ning vajaduse korral rakendab olukorra parandamiseks asjakohaseid abinõusid.

Riik algatab kvalifitseeritud isiku või isikute juhtimisel või nende kontrolli all juurdluse avamerel toimunud laevaõnnetuse või vahejuhtumi suhtes, milles on osaline tema lipu all sõitev laev ning mis on põhjustanud raskeid vigastusi teise riigi kodanikele või olulist kahju teise riigi laevadele või seadmestikele või merekeskkonnale.

Lipuriik ja teine riik teevad laevaõnnetuse või vahejuhtumi suhtes teise riigi algatatud juurdluse korraldamisel koostööd.

Rahvaste liikmete suurus

Sõjalaevade puutumatus avamerel Avamerel sõitvatel sõjalaevadel on puutumatus mis tahes riigi jurisdiktsiooni suhtes, välja arvatud nende lipuriik. Riigile kuuluva mitteärilistel eesmärkidel kasutatava laeva puutumatus Laevadel, mille omanik või valdaja on riik ning mida kasutatakse ainult mitteärilistel eesmärkidel, on avamerel sõites puutumatus mis tahes riigi jurisdiktsiooni suhtes, välja arvatud nende lipuriik.

Kriminaaljurisdiktsioon laevakokkupõrke või muu vahejuhtumi korral 1. Avamerel sõitva laevaga toimunud laevakokkupõrke või muu vahejuhtumi korral võib kapteni või laeva teenistuses oleva muu isiku kriminaal- või distsiplinaarvastutusele võtmise menetluse algatada üksnes lipuriigi või asjaomase isiku kodakondsusriigi kohus või haldusorgan. Distsiplinaarküsimustes on üksnes kaptenitunnistuse, pädevustunnistuse või litsentsi väljastanud riigil õigus pärast nõuetekohast menetlust tunnistada kehtetuks asjakohane dokument, ka juhul, kui dokumendi omanik ei ole asjaomase riigi kodanik.

Laeva arestimise või kinnipidamise korralduse võib anda vaid laeva lipuriik, ka juhul, kui see on vajalik juurdluse Rahvaste liikmete suurus. Kohustus osutada abi 1. Riik nõuab, et tema lipu all sõitva laeva kapten, seadmata ohtu laeva, meeskonda või reisijaid: a osutab abi igale merehädalisele; b pärast abivajadusest teadasaamist suundub võimalikult kiiresti merehädalist päästma, kui seda võib temalt mõistlikult eeldada; c osutab pärast laevakokkupõrget abi teisele laevale, selle meeskonnale ja reisijatele ning teatab teisele laevale oma laeva nime, kodusadama ning lähima külastatava sadama nime.

  • Ну хорошо, - Николь поежилась.
  • Если мы задержимся здесь дольше и действие баррикана закончится, мой организм, как вы знаете, вступит в стадию полового созревания.
  • Kuidas suurendada pikkus Dick treeningut
  • Ричард кивнул.
  • _Взять заключенных_.
  • Убийство не радует никого.

Rannikuriik toetab merel ja selle kohal tegutseva tõhusa otsimis- ja päästeteenistuse loomist, käigushoidmist ja hooldamist ning teeb vajaduse korral selleks naaberriikidega piirkondlike kokkulepete alusel koostööd.

Orjade vedamise keeld Riik võtab tõhusaid meetmeid, et takistada tema lipu all sõitvatel laevadel orjade vedamist ja karistada selle eest ning takistada oma lipu ebaseaduslikku kasutamist sel eesmärgil. Laeva pardale põgenenud ori loetakse laeva lipust sõltumata ipso facto vabaks. Kohustus teha koostööd piraatluse tõkestamiseks Riigid teevad laiaulatuslikku koostööd, et tõkestada piraatlust avamerel või muus riikide jurisdiktsiooni alt välja jäävas paigas. Piraatluse määratlus Piraatluseks loetakse: a ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesmärgil toime pannud eravalduses oleva laeva või õhusõiduki meeskond või reisijad Rahvaste liikmete suurus mis on suunatud: i teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuva vara või isikute vastu avamerel; ii laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu Suurendage kukk pikkust riigi jurisdiktsiooni alla; b vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on võimalik määratleda piraatlaeva või -õhusõidukina; c punktis a või b nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.

Mässava meeskonnaga sõjalaeva ja riigile kuuluva muu laeva või lennuki piraatlus Artiklis määratletud piraatlik akt, mille paneb toime sõjalaeva või riigile kuuluva muu laeva või õhusõiduki meeskond, kes on mässama hakanud ja kontrolli laeval või õhusõidukis enda kätte saanud, samastatakse eraomanduses oleval laeval või õhusõidukis toimepandud piraatliku aktiga. Piraatlaeva ja -õhusõiduki määratlus Laeva või õhusõidukit loetakse piraatlaevaks või -õhusõidukiks, kui seda kontrollivad isikud kavatsevad seda kasutada artiklis nimetatud tegevusteks.

Rahvaste liikmete suurus kehtib ka selliseks tegevuseks kasutatava laeva või õhusõiduki kohta seni, kuni seda kontrollivad piraatliku akti toimepanemises süüdi olevad isikud. Piraatlaeva või -lennuki riikkondsuse säilitamine või kaotamine Laev või õhusõiduk võib oma riikkondsuse säilitada sellest olenemata, et temast on saanud piraatlaev või -õhusõiduk.

Riikkondsuse säilitamine või kaotamine otsustatakse selle riigi õiguse kohaselt, mille alusel riikkondsus on määratud. Piraatlaeva või -õhusõiduki kinnipidamine Avamerel või muus kohas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla, võib riik kinni pidada piraatlaeva või -õhusõiduki või piraatlusega omandatud ja piraatide kontrolli all oleva laeva või õhusõiduki, võtta vahi alla selle pardal olevad isikud ning teostada pardal oleva vara võetuse. Karistuste määramise ning laeva, õhusõiduki või vara suhtes võetavate meetmete üle otsustab kinnipidamise või võetuse teostanud riigi kohus, arvestades heauskselt tegutsevate kolmandate poolte õigusi.

Vastutus aluseta kinnipidamise eest Kui riik on piraatluses kahtlustatava laeva või õhusõiduki kinni pidanud piisava aluseta, vastutab ta tekitatud kahju eest selle riigi ees, kelle riikkondsusse laev või õhusõiduk kuulub. Piraatluse kahtluse korral kinnipidamisõigusega laevad ja õhusõidukid Kui laeva või õhusõidukit kahtlustatakse piraatluses, on kinnipidamisõigus ainult sõjalaeval või sõjalennukil või selge pardamärgistusega muul laeval või õhusõidukil, mis on asjakohase volitusega ja riigi teenistuses.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslik ringlus Rahvaste liikmete suurus. Riigid teevad koostööd, et tõkestada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku ringlust, millesse avamerel sõitvad laevad on kaasatud rahvusvaheliste konventsioonide vastaselt.

Riik, kellel on alust arvata, et tema lipu all sõitev laev on kaasatud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku ringlusse, võib sellise tegevuse tõkestamiseks paluda teiste riikide koostööd.