Osaühing lõpetatakse osanike otsusel, kohtulahendiga, osaühingu pankroti väljakuulutamisega, osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud juhtudel. Osanike nimekirja peab osaühingu valikul juhatus või Eesti väärtpaberite keskregister EVK. Osanike osaluste suurus muutub oluliseks siis, kui vaja on läbi viia osanike üldkoosolek ja strateegilisi otsuseid vastu võtta.

Osanike otsus 1 Osanike otsus on vastu võetud, kui selle poolt antakse vähemalt pool osanike koosolekul esindatud häältest, kui seaduses või põhikirjas ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.

Ettevõtte osanike õigused — Millised ja kuidas? Kui soovid luua mõne sõbraga ettevõtte, siis kindlasti jookseb peast läbi küsimus: Mis moodi jagunevad osanike õigused vastavalt nende suurustele? Kui osaühingul on üks osanik, siis on ta ise oma ettevõtte ainuvalitseja, kõik õigused on tema käes. Kõik kohustused ja vastutus ka muidugi, jagada neid kellegagi ei ole. Kui osaühingul on osanikke mitu, siis on tavaliselt ka ettevõte juba suurem ja kohustusi saab omavahel jagada.

Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistrile esitatavale avaldusele peab lisama osanike otsuse ja põhikirja uue teksti. Vara vähenemine Kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku §-s nimetatud osakapitali suurus, peavad osanikud otsustama: 1 osakapitali vähendamise või 2 osaühingu lõpetamise, likvideerimise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3 pankrotiavalduse esitamise.

Hääleõiguse piiramine Osanik ei või hääletada, kui otsustatakse tema vabastamist kohustusest või vastutusest, tema vastu nõude esitamist või tema ja osaühingu vahel tehingu tegemist. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata. Osanike otsuse vaidlustamine 1 Kohus võib osaniku, juhatuse või nõukogu nõudel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva osanike otsuse, kui nõue on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.

Aruannete kinnitamine 1 Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande raamatupidamise seaduses RT I48, sätestatud korras.

  • Äriseadustik – Riigi Teataja
  • Osaühingu põhikiri internetis firma asutamiseks | Unicount
  • Pumpamise suurendamise liige
  • Äriõigus. Näidised ja kommentaarid | Äripäeva teabevara

Kui osaühingul on audiitor või nõukogu, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse ja nõukogu arvamuse. Juhatus 1 Juhatus on osaühingu juhtimisorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Juhatuse liige ei pea olema osanik. Kommentaar: Eeldab osaühingu varade müüki likvideerimise käigus. Saab hiljem põhikirjas muuta seda. Kommentaar: Eriõigused muutuvad oluliseks osanike ringi laiendamisel ja investorite kaasamisel.

Osaühingu juhtimine 3. Kommentaar: Seotud eelmise punktiga, osanikel on eriõiguste puudumisel sama palju hääli, kui mitme euro eest neile osasid kuulub.

Muutub oluliseks alles siis, kui osanike hulka lisandub uusi isikuid. Kommentaar: Tavapärane osaluse määr osanike koosoleku kohta, mis ühe osanikuga osaühingu puhul pole kuigi oluline.

Õigusabi ettevõtjale ja edu tänu kindlustundele!

Kommentaar: Tavapärane häälteenamuse määr osanike koosoleku kohta, mis ühe osanikuga osaühingu puhul pole kuigi oluline. Kommentaar: See on ennekõike oluline startup firmade puhul, mis kaasavad investoritelt raha ning peavad reguleerima osanikevahelisi suhteid uute osade väljastamisel. Kommentaar: Tähtajatute volitustega juhatuse valimine on mõistlik, et ei peaks pidevalt juhatuse liikme volitusi uuendama. Juhatuse liikmete arvu ülempiir 5 ei tohiks ka probleemiks osutuda. Kommentaar: Seda õigust kasutatakse tavaliselt startup firmade puhul, kus põhikirjaga nähakse ette tähtajaline võimalus osakapitali suurendamiseks ilma osanike otsuseta.

Vastav osanike otsus võetakse vastu põhikirja muutmiseks ettenähtud korras. Kommentaar: Ühe asutaja ja juhatuse liikmega osaühingu puhul pole esindusõiguse piirangud mõeldavad. Täiendavate juhatuse liikmete lisamisel võib kaaluda piirangute kehtestamist, näiteks läbi ühise esindusõiguse. Kuna olen pensionär, soovin oma osa võõrandada lisaks minule veel 6 osanikku ja leidsin selleks ka ostja, kellel on huvi lisaks osa ostule ka osaühingusse investeerida. Enne kui tehinguks läks, muutsid teised osanikud põhikirja nii, et kolmandatele isikutele tohib võõrandada osa üksnes teiste osanike nõusolekul, või pärimise teel.

Antud nõusolekut ma meie teistelt osanikelt aga ei saanud ja pärimise teel võõrandamist ei ole plaanis. Millised võimalused meil on. Osanike seas ostuvõimelisi inimesi ei ole, kui, siis on nad vahendajad vaheltkasuga sellele samale meie leitud ostjale. Vastus: Iseenesest seadus näeb ette iga osaniku õigust oma osa võõrandada. Samas on täiesti õiguspärane osanike otsustus sätestada põhikirjas, et osa võõrandamine on lubatud üksnes täiendava tingimuse täitmise korral, eelkõige, et osa võõrandamiseks on vajalik nt teiste Kuidas liiget suurendada, millisel viisil voi, juhatuse, nõukogu või muu isiku nõusolek äriseadustiku § lg 3.

Siiski ei tähenda see veel seda, et teiste osanike vastava nõusoleku saamata jäämisel ei ole osanikul mitte mingisugust võimalust oma osa võõrandada. Äriseadustiku § lg 3 viimane lause annab oma osa müüa soovivale osanikule õiguse nõuda mõjuval põhjusel teistelt osanikelt osa müümiseks nõusoleku andmist.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla nt osanike vahelised tugevad erimeelsused, mis võivad takistada osaühingu majandustegevuse jätkamist, osaniku majanduslikud raskused, tervislik seisund vms.

Pole välistatud ka muud tungivad ja põhjendatud vajadused. Sellises olukorras tuleb osa müüa soovival osanikul esitada vastav avaldus kohtule. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 sätestab, et kui Milliseid liikmeid saab suurendada on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse tahteavalust andma.

Seega avalduse kohtu poolt rahuldamise korral asendab vastav kohtuotsus osanike nõusolekut ning osanikud saavad oma osad müüa.

Osaühingu asutamisel Unicounti veebirakenduses pole aga vaja osaühingule ise põhikirja koostada. Kirjutame selles artiklis põhjalikumalt Unicounti poolt kasutatavast tüüppõhikirjast, mis tuleb kaasa Unicounti abil osaühingu registreerimisel uue äriregistri API teenuse abil. Artiklis sisalduv kommenteeritud tüüppõhikiri on kasutusel äriregistri API teenuse kaudu osaühingu kiirasutamisel. Milline on tüüppõhikiri Unicounti abil OÜ asutamisel? Kõik Unicounti veebirakenduses asutatud osaühingud on registreeritud sama tüüppõhikirjaga.

Vastava küsimuse korral kindlasti lähtutakse eelkõige osaühingu huvidest ning osanike pahatahtlik käitumine ei saa takistada teistel osanikel oma osasid võõrandada ilma selleks mõjuva põhjuseta. Kuidas osaühingu lõpetamisel vara teisele osaühingule üle anda? Osanikud soovivad lõpetada olemasoleva osaühingu A tegevuse ja anda üle selle vara kinnisvara teisele osaühingule B.

Ühingute A ja B omanikud on seotud isikud. Tehingu eesmärgiks ei ole teenida tulu, vaid lihtsalt vara üleandmine.

Osaühingu A osanikud ei ole huvitatud jätkamisest ühegi ettevõtte omanikena. Kuidas oleks kõige otstarbekam seda korraldada? Kas ma saan õigesti aru, et näiteks osaühingu A jagunemine eraldumise teel oleks võimalik ainult viisil, et osaühingu A osanikud saavad osaühingu B osanikeks?

Vastus: Esmalt tuleb märkida, et antud kaasuses edasiste toimingute otstarbekuse hindamiseks oleks vaja teada täpsemaid asjaolusid, samuti tuleks selgitada, mida on silmas peetud otstarbekuse all, kas küsimus on ennekõike finants- või ajaressursikaalutlustes.

Osaniku häälte arv 1 Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osanike koosolek 1 Osanikud võtavad otsuseid vastu koosolekul või käesoleva seadustiku §-s sätestatud viisil. Seaduses sätestatud juhtudel võivad osanikud otsuseid vastu võtta ainult osanike koosolekul. Esindajale antud volikiri peab olema kirjalikus vormis.

Esitatud informatsiooni alusel saame märkida järgmist. Varade liikumine Milliseid liikmeid saab suurendada osaühingult teisele on äriseadustiku kohaselt võimalik mitmel moel, sealhulgas toimub varade üleandmine jagunemisel eraldumise teel.

Küll aga tuleb siinkohal arvestada, et eraldumisel annab jagunev ühing osa oma varast üle äriseadustik § lg 4st et vara üleandev osaühing jääb alles ning eraldumisel saavad omandava ühingu osanikeks või aktsionärideks jaguneva ühingu osanikud või aktsionärid või ainsaks osanikuks või aktsionäriks saab jagunev ühing äriseadustik § lg 5. Seega vara üleandmisel eelkirjeldatud viisil jätkub nii osaühingu A tegevus kui ka osanike seotus omandava ühinguga.

Osaühingu A lõpetamiseks likvideerimismenetluseta oleks antud vaates sobivam rakendada ühinemist, kuivõrd ühinemise käigus loetakse ühendatav ühing lõppenuks äriseadustik § lg 1. Küll aga liiguksid sellisel juhul osaühingule B üle nii kogu osaühingu A vara kui ka kohustused osaühingust B saab osaühingu A õigusjärglane ning ühendatava ühingu osanikud või aktsionärid saavad ühinemisel ühendava ühingu osanikeks või aktsionärideks äriseadustik § lg 5mistõttu ka ühinemisel jätkub osanike seotus osaühinguga B.

Samas on nii osaühingu jagunemise kui ka ühinemise järgselt võimalik osanikel oma osalus ühingus võõrandada seejuures tuleb arvestada, et kasu osaluse võõrandamisest kuulub maksustamisele. Kui osaühing A soovib tegevuse lõpetada ega soovi jätkata osanikena ning küsimus puudutab ainuüksi kinnisvara, mida soovitakse osaühingule B üle anda, on põhimõtteliselt võimalik osaühingu A kinnisvara ka kinkelepinguga osaühingule B üle anda ning seejärel algatada osaühingu A likvideerimismenetlus.

Siinkohal tuleb aga arvestada, et seesuguse tehingu läbi ei saaks kahjustada võimalike võlausaldajate huvid ega rikutaks osaühingu osakapitali suurusele äriseadustikus seatud nõudeid. Lisaks tuleb arvestada maksuõiguslike aspektidega. Seega soovitan Teil tulla meie büroosse nõustamisele, et valida kõige sobivam tegevusviis.

Kas mul on võimalik ise juhatuse liikme kohalt tagasi astuda kui minu sellekohast avaldust ignoreeritakse? Kuidas astuda juhatusest tagasi, kui teine osapool on vastu? Firmal on üks omanik mitte mina aga kaks juhatuse liiget. Maksud on makstud ja võlgu ei tohiks olla minu teada. Olen avalduse esitanud aga seda ignoreeritakse.

Kas minul on mingi võimalus ise end tagasi kutsuda juhatuse liikme kohalt? Vastus: Vastavalt hetkel kehtivale äriseadustikule § lõige 7 võib juhatuse liige tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Osaühing | Justiitsministeerium

Kui teiega on sõlmitud ka juhatuse liikme leping, siis sellele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kokkuvõttes soovitan Teil esitada avaldus osanikele ja teisele juhatuse liikmele, milles teatate, et astute juhatuse liikme kohalt tagasi. Selle avalduse koopia tuleks saata ka äriregistrile ning paluda viia äriregistrikaart kooskõlla tegeliku olukorraga.

Mida teha, kui juriidilise isiku aadress äriregistris on ebaõige ja arveid ei saa kohale saata?

Äriõigus | Nõuanded | Advokaadibüroo LMP

Ettevõte A osutab teenuseid ettevõttele B, kuid B aadress on äriregistris ebaõige. Sellest tulenevalt ei saa A osutatud teenuste eest esitatud arveid B-le kätte toimetada muid kontaktandmeid ei ole. Millised on A võimalused?

Füüsilise isiku korral saab kinnisasja omanik esitada rahvastikuregistrile avalduse nö välja kirjutamiseks, kuid kuidas toimida sarnase juhtumi korral juriidilise isikuga?

Vastus: Äriseadustiku kohaselt kantakse äriregistrisse äriühingu asukoht ja aadress, seejuures tuleb registrisse kantud andmete muutumisel vastava ettevõtte juhatusel esitada avaldus muudatuste registrisse kandmiseks. Eelkõige omab tähtsust see, et juriidilise isikuga oleks tema registrijärgse aadressi kaudu võimalik kontakteeruda ning registrisse kantud aadressil oleks võimalik isikule dokumente kätte toimetada.

Üheks võimaluseks käesolevas asjas on pöörduda äriregistri pidaja vastava maakohtu registriosakonna poole ning teavitada registripidajat äriregistris olevatest ebaõigetest andmetest. Registripidaja teavitab seejärel kande ebaõigsusest ettevõtjat, kellel tulnuks andmed muuta ehk antud juhul ettevõtet B.

Juhul, kui registripidajal õnnestub ettevõttega B ühendust saada, tehakse andmete muutmise kanne ning saate arve õigele aadressile saata. Teiseks on võimalik arve ettevõttele kätte toimetada kohtutäituri vahendusel tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 69 lõikest 5 ning täitemenetluse seadustiku §-stseejuures kohaldatakse sel viisil kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus menetlusdokumendi kättetoimetamise kohta sätestatut kui seadusest ei tulene teisiti ning Peenise suurused vanusega võib kasutada dokumendi kättetoimetamiseks kõiki kohtule lubatud viise täitemenetluse seadustik § Siinkohal tuleb aga arvestada, et nimetatud toimingu eest tuleb tasuda kohtutäituri Milliseid liikmeid saab suurendada ettemaksuna ning kõnealust tasu ei pruugi vastava menetluse lõppemisel tagasi saada.

Kolmandaks märgin, et kui kõnealuste teenuste osutamises ning selle eest tasu maksmises on ettevõtted eelnevalt kokku leppinud ning ettevõte B on teadlik osutatud teenuste eest tasu maksmise kohustusest, siis olenemata arve kättetoimetamise võimatusest, on teenuste eest tasu maksmise eiramise näol tegemist lepingulise kohustuse rikkumisega ettevõtte B poolt ning ettevõttel A on võimalik kõnealusel juhul rakendada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

Samuti on mõistlik eeldada, et kui ettevõte on lepingulises suhtes esitanud kohustuste täitmiseks kontaktandmed, siis ettevõte korraldab ka nimetatud asukohas adresseeritud posti tõrgeteta kättesaamise ehk eelkirjeldatud juhul kannab ettevõte B ka arve kättesaamise riski. Kas on võimalik äriühing likvideerida, kui ainuosaniku osa on tema isiklike võlgade katteks arestitud?

Füüsilisele isikule kuuluv osa ainuosanik äriühingus on kohtutäituri poolt arestitud ning füüsilise isiku kohustuste katteks alustatud selle võõrandamine äriühing ei tegutse ega tegutsenud. Äriseadustiku paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhtudel tuleb lisada audiitori arvamus.

Ettevõtte osanike õigused – Millised ja kuidas?

Juhatuse liikmed tõendavad mitterahalise sissemakse üleandmist oma allkirjadega teade kavandatud põhitegevusala kohta Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori 4. Avaldusele tuleb lisada selle aluseks olev protokoll või väljavõte protokollist, millesse on kantud registriandmete aluseks olev otsus.

Osanike koosoleku protokoll, hääletusprotokoll või osanike otsus peab sisaldama osanike täielikku nimekirja, milles on näidatud igaühe häälte arv vt äriseadustiku §-d — Põhikirja muutmise korral on vaja lisaks eelnimetatule ka osanike otsust ja põhikirja uut tervikteksti, mille on allkirjastanud vähemalt üks juhatuse liige, ühise esindusõiguse korral kõik juhatuse liikmed allkiri ei pea olema kinnitatud. Kui juhatuse liige valitakse osanike koosolekul, siis peab koosoleku protokolli allkirjastama selline protokollija või koosoleku juhataja, kes on osaühingu osanik või äriregistrisse kantud juhatuse liige n-ö ühinguga seotud isik.

Samad isikud peavad andma allkirja ka hääletusprotokollile, kui otsus võetakse vastu koosolekut kokku kustumata äriseadustiku § lõiked 1—4². Allkiri peab olema protokollil notariaalselt kinnitatud. Kui otsus võetakse vastu kõigi osanike nõusolekul ja nende poolt allkirjastatakse äriseadustiku § lõiked 6—7siis peab ühe osaniku allkiri olema protokollile antud eelmises lauses nimetatud viisil.

Protokolli võib ka digiallkirjastada ettevõtjaportaalis. Ülalkirjeldatud korda juhatuse liikme valimise kohta ei pea järgima, kui kandeavaldusele juhatuse liikme äriregistrisse kandmiseks kirjutab lisaks uuele juhatuse liikmele alla ka osanik või olemasolev ja sellel hetkel juba äriregistrisse kantud ja ametis olev juhatuse liige. Osaniku või juba äriregistrisse kantud juhatuse liikme allkiri peab olema notariaalselt Milliseid liikmeid saab suurendada.

Avalduse võib esitada ka digiallkirjastatult ettevõtjaportaali vahendusel. Eelmises lõigus nimetatud korda ei pea järgima ka siis, kui osanike koosoleku protokoll on notariaalselt tõestatud. Kui asi puudutab juhatuse liikme ametiaja pikendamist või juhatuse liikme tagasikutsumist, siis käib registrisse kandmine edaspidigi senisel kombel, st uued vorminõuded ei kohaldu.

Otsuseid saab teha ja kandeavaldusi esitada üldises korras vt eespool. Kui osaühingul on nõukogu, siis ei pea juhatuse liikmete valimisel eespool kirjeldatud uut korda järgima, küll tuleb aga osaühingu nõukogu liikmete valimisel arvestada teatud erisustega.

Osaühingu nõukogu valimisele kohaldatakse sama korda kui aktsiaseltsi nõukogu valimisele, välja arvatud koosoleku protokolli notariaalse tõestamise nõue äriseadustiku § lg 3. Erisusena võrreldes aktsiaseltsi nõukogu kohta sätestatuga kohaldatakse osanike poolt nõukogu liikmete valimise otsuse kohta koostatavale protokollile ja hääletusprotokollile sama korda kui osanike poolt juhatuse liikmete valimisele. Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekul, siis peab osanike koosoleku protokollija või juhataja olema osanik või osaühingu juhatuse liige, kelle kohta on tehtud kanne äriregistrisse, ja selle isiku allkiri peab olema notariaalselt kinnitatud või protokoll peab olema selle Milliseid liikmeid saab suurendada poolt digilallkirjastatud.

Kui nõukogu liikmed valitakse osanike koosolekut kokku kutsumata, siis kohaldatakse sama korda kui juhatuse liikmete valimisele. Rangemaid nõudeid ei kohaldata, kui otsustatakse nõukogu liikme ametiaja pikendamist.

Küll ei saa aga nõukogu liikmete valimise korral kasutada erandit, mille kohaselt ei pea n-ö osaühinguga seotud isik protokollile allkirja andma, kui ta kirjutab vastavale kandeavaldusele alla, kuna nõukogu liikmetest ei teatata registrile kandeavalduse esitamisega, vaid juhatus esitab uue nõukogu nimekirja äriseadustiku § lg 5.

Osaühingul on õigus juhatuse liige igal ajal sõltumata põhjusest tagasi kutsuda, kusjuures juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Seega eristatakse selgelt juhatuse liikme ametiseisundi lõppemist ja temaga sõlmitud lepingu lõppemist. Juhatuse liikme saab küll igal ajal tagasi kutsuda, kuid temaga sõlmitud tähtajalise lepingu saab ühing ainult erakorraliselt üles öelda VÕS § Kuidas suurendada parlamendiliige vaakumiga See tähendab, et kui ühing kutsub juhatuse liikme tagasi, kuid juhatuse liikmega sõlmitud lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alus puudub, ei saa ühing samal ajal juhatuse liikme tagasikutsumisega lepingut üles öelda ning peab täitma lepingust tulenevaid kohustusi.

Juhatuse liikme poolt ametiseisundist loobumisele kohaldatakse juhatuse liikme tagasikutsumisega sarnaseid põhimõtteid. Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile.

Äriseadustik

Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Juhatuse liikme lepingu ülesütlemisele kohaldatakse käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut. Kui juhatuse liige ei ütle samaaegselt ametist tagasi astumisega lepingut üles või kui käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, jääb isikuga sõlmitud juhatuse liikme leping sõltumata tagasiastumisest kehtima.

Kui juhatuse liikmel puudub mõjuv põhjus, siis ei ole tal alust käsunduslepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja sellega võib kaasneda tema kahju hüvitamise kohustus. Isik peab juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks ise hoolitsema selle eest, et tema tagasiastumise avaldus tema määranud organini jõuab osanikeni, nõukogu olemasolul nõukoguni.

Tagasiastumise avalduse võib esitada üldkoosoleku või nõukogu koosoleku toimumise ajal või osanikele või nõukogule teatavaks tegemisega. Samuti on avalduse kättesaamiseks õigustatud iga osanik või nõukogu liige eraldi, kelle kohustuseks on informeerida teisi osanikke või nõukogu liikme puhul teisi nõukogu liikmeid. Igal juhul ei jõustu juhatuse liikme kohalt tagasiastumine enne tagasiastumise avalduse kättetoimetamist.

Vajadusel saab isik tahteavalduse kättetoimetamiseks kasutada ka võimalust, mille kohaselt võib tahteavalduse teisele isikule teha ka kohtutäituri vahendusel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Ettevõtte osanike õigused - Millised ja kuidas? - Pilvebüroo

Osaühingu juhatuse liikme võib ametisse määrata ka tähtajatult. Juhatuse liikme ametiaja tähtajalisuse nõude võib kokku leppida osaühingu põhikirjas. Juhatuse liikme ametiaja tähtajatuse põhimõte ei kehti enne Selliste juhatuse liikmete ametiaja suhtes kohaldatakse äriseadustiku redaktsiooni, mis kehtis juhatuse liikmete valimise ajal lg 5¹. Tulundusühistus ja hooneühistus juhtorganite liikmete valimise korra muutuseid vt lähemalt tulundusühistuseadusest ja hooneühistuseadusest.

Täiendavad nõuded osakapitali suuruse muutmise, ümberkujundamise jm juhtudel leiate äriseadustikust.